ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas
Avaleht›Teatmik›Sõnastik
Teatmik

Teatri sõnastik

62 terminit.

A

  • Adaptsioon Olemasoleva teose, loo või materjali kohandamine uude kunstivormi, meediumisse, kultuurikonteksti või ajalisse keskkonda.
  • Andmekunstnik Andmekunstnik (ingl data artist) on kunstnik, kes kasutab andmeid kunstilise materjali, loomingulise sisendi või teose struktuuri määrava elemendina.
  • Atmosfäär Etendusruumis kujunev terviklikult tajutav meeleolu või kvaliteet, mis tekib ruumi, valguse, heli, kehade, materjalide ja vaataja taju koosmõjus.

D

  • Draama Näitekirjanduse põhiliik ja mitmetähenduslik teatriteoreetiline mõiste, mis võib tähistada lavale mõeldud teksti, dramaatikat tervikuna või kitsamalt üht näidendiliiki.
  • Dramatiseering Jutustava, dokumentaalse või muu mittealgupäraselt draamavormis materjali töötlus laval esitamiseks sobivaks dramaturgiliseks tekstiks või struktuuriks.
  • Dramaturg Teatris dramaturgiaga tegelev loovisik ja nõustaja, kelle töö võib hõlmata tekstide valimist, uurimist, toimetamist ja kohandamist, repertuaari kujundamist ning lavastusprotsessi dramaturgilist analüüsi.
  • Dramaturgia Näidendi, lavastuse või muu etenduskunstiteose ülesehitus ja sisemine seostatus; mõiste võib tähistada ka teatava autori, ajastu või kultuuri näitekirjandust.

E

  • Elusus Etenduse ja etendajate „elava” siin-ja-praegu toimumise kvaliteet ning selle tajumine vaataja poolt; ingliskeelses teoorias seostub mõistega liveness.
  • Esteetiline distants Hans Robert Jaussi retseptsiooniesteetika mõiste, mis tähistab erinevust publiku olemasoleva ootushorisondi ja uue kunstiteose pakutava kogemuse vahel.
  • Etendaja Üldnimetus inimesele või mõnel juhul objektile, kes täidab etenduses esitavat või tegevuslikku funktsiooni; hõlmab näiteks näitlejaid, lauljaid, tantsijaid ja muusikuid.
  • Etendus Kindlas ajas ja ruumis toimuv sündmus, milles lavastus või muu etenduskunstiline tegevus saab etendajate ja vaatajate kohtumisel konkreetselt teoks.
  • Etendusanalüüs Teatriteaduse keskne analüütiline praktika, mille eesmärk on kirjeldada, tõlgendada ja mõtestada lavastust selle konkreetsete etenduste ning eri lavastuskomponentide koostoime kaudu.
  • Etendusuuringud Interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis käsitleb etendamist ja performance’i laias tähenduses alates kunstidest kuni rituaalide, mängude, avalike sündmuste ja argielu performatiivsete praktikani.

H

  • Horisondimuutus Retseptsiooniesteetika mõiste, mis tähistab publiku või kultuuri ootushorisondi muutumist uute kunstiliste kogemuste ja ajalooliste muutuste mõjul.

K

  • Kehalisus Keha kui etenduse materiaalse, tajulise ja tähendusi loova aluse omadus ning etendaja ja vaataja kehade roll teatrikogemuse kujunemisel.
  • Kehastamine Protsess, milles etendaja annab rollile, tegelaskujule, ideele või tegevusele oma keha, hääle ja kohalolu kaudu tajutava lavalise kuju.
  • Kohalolu Etendaja ja vaataja tajutav siin-ja-praegu olemine ühises etendussituatsioonis ning etendaja võime koondada oma kehalise tegevusega vaataja tähelepanu.
  • Kood Kultuuriliselt või kunstiliselt kujunenud reeglistik, mille alusel märgid seostuvad tähendustega ning vaataja saab etenduse elemente tõlgendada.

L

  • Lavakujundus Lavastuse ruumilise ja visuaalse keskkonna kujundus, mis hõlmab lava arhitektuuri, pindade, objektide, värvide, materjalide ja nende ruumisuhete loomist.
  • Lavastaja Lavastuse kunstilise terviku kujunemist suunav loovisik, kes töötab etendajate ja teiste lavastusmeeskonna liikmetega ning vastutab lavastusprotsessi kunstilise suuna eest.
  • Lavastamine Lavastuse loomise kunstiline ja korraldav protsess, milles kujundatakse alusmaterjalist, etendajatest, ruumist, helist, visuaalist ja teistest komponentidest terviklik lavaline teos.
  • Lavastus Proovi- ja loomeprotsessis kujunenud teatrikunstiline tervik või struktuur, mis realiseerub konkreetsetes etendustes.
  • Lavastusdramaturg Konkreetse lavastuse prooviprotsessis osalev dramaturg, kes aitab uurida materjali, kujundada lavastuse struktuuri, toimetada ja luua tekste ning analüüsida kunstiliste valikute tervikut.
  • Lavastusdramaturgia Prooviprotsessis kujunev lavastuse dramaturgiline struktuur, milles materjali valik, järjestus, rütm ja erinevate lavastuskomponentide suhted luuakse koos lavastuse arenemisega.

M

  • Märgisüsteem Omavahel seotud märkide ja nende kasutusreeglite kogum, mille kaudu etendus organiseerib ja vahendab tähendusi.
  • Mise-en-scène Laval nähtavate ja ruumiliselt organiseeritud elementide tervik ning nende paigutamise põhimõte: etendajad, liikumine, ruum, esemed, kujundus, valgus ja nende omavahelised suhted.

N

  • Näidend Draamavormis kirjalik tekst, mis on loodud või kasutatav lavaliseks esitamiseks ning võib olla lavastuse dramaturgiliseks lähtealuseks.
  • Näitleja Lavastusmeeskonna liige ja etendaja, kes loob oma keha, hääle, tegevuse ja kohaloluga rolli või täidab muud lavastuslikku funktsiooni.
  • Näitlemine Etenduskunstiline praktika, milles näitleja kasutab keha, häält, tegevust, kujutlusvõimet ja kohalolu rolli või muu lavalise funktsiooni loomiseks.

O

  • Ootushorisont Vaataja varasematel kogemustel, teadmistel ja kultuurilistel konventsioonidel põhinev ootuste kogum, mille ta toob kaasa kunstiteose vastuvõtmisse.

P

  • Performatiivsus Tegevuse, ütluse või korduva praktika omadus mitte üksnes midagi kujutada või kirjeldada, vaid selle sooritamise kaudu sotsiaalset tegelikkust, suhteid või identiteete esile kutsuda ja kujundada.
  • Postdramaatiline teater Teatripraktikate ja esteetikate koondmõiste, milles draamatekst ja fiktsionaalne tegevus ei ole enam tingimata lavastuse keskne ega teisi väljendusvahendeid hierarhiliselt korraldav element.
  • Publik Etendust või muud avalikku sündmust vastu võtvate inimeste kogum, kes teatris moodustab ühtaegu nii vaatajate rühma kui ka etendussündmuses osaleva sotsiaalse koosluse.
  • Publiku-uuring Empiiriline uurimine, mis käsitleb publiku koosseisu, teatrikülastuse motiive ja harjumusi, osalemist, käitumist ning suhteid teatrite ja kultuuriga.

R

  • Retseptsioon Kunstiteose, loomingu või kultuurinähtuse vastuvõtmise, tajumise, tõlgendamise ja hindamise protsess ning selle käigus kujunevate reaktsioonide ja tähenduste kogum.
  • Retseptsiooniesteetika Retseptsiooniteooria suund, mis käsitleb kunstiteose esteetilise tähenduse ja mõju kujunemist teose ning ajalooliselt ja kultuuriliselt paikneva vastuvõtja suhtes.
  • Retseptsiooniteooria Kunsti ja kunstiteoste vastuvõttu käsitlevate teoreetiliste lähenemiste kogum, mis uurib vastuvõtja rolli teose tähenduse, mõju ja tõlgenduse kujunemisel.
  • Roll Etendaja lavaline funktsioon või ülesannete ja käitumisviiside kogum, mis võib hõlmata fiktsionaalse tegelaskuju kehastamist, kuid ei piirdu sellega.

S

  • Semioos Märkide tekkimise, toimimise ja tõlgendamise protsess, mille käigus etenduse elemendid omandavad vaataja jaoks tähendusi.
  • Stsenograaf Etenduse visuaalset ja ruumilist keskkonda loov kunstnik, kes kujundab lavastuse ruumi ning võib terviklikult vastutada ka kostüümi, valguse, video ja teiste visuaalsete elementide kontseptsiooni eest.
  • Stsenograafia Lavastuse visuaalse, ruumilise ja materiaalse keskkonna kunstiline kujundamine ning korraldamine, mis suhestub etendajate, dramaturgia, publiku ja mänguruumiga.

Ž

  • Žanr Kunstiteoste liigitamise kategooria, mis koondab teoseid ühiste vormiliste, dramaturgiliste, temaatiliste, stiililiste või vastuvõttu suunavate tunnuste alusel.

T

  • Teater Etenduskunstide valdkond ja kultuuripraktika, milles etendajad ning vaatajad kohtuvad ajas ja ruumis; sõna võib tähistada ka teatrit kui institutsiooni või hoonet.
  • Teatraalsus Teatrile omane või teatrilisust esile toov kvaliteet, mis võib tähistada lavastatud, konstrueeritud ja vaatajale nähtavaks tehtud esitust nii teatris kui ka laiemates kultuuripraktikates.
  • Teatriajalugu Teatri ja etenduskunstide minevikku, selle institutsioone, kunstilisi praktikaid, loojaid, publikut ning muutusi ajas käsitlev uurimis- ja teadmistevaldkond.
  • Teatrifenomenoloogia Fenomenoloogiline lähenemine teatrile, mis keskendub etenduse vahetule meelelisele ja kehalisele kogemisele, kohalolule, materiaalsusele, atmosfäärile ning vaataja tajule.
  • Teatrihistoriograafia Teatriajaloo kirjutamise ja uurimise põhimõtteid, meetodeid, allikaid ning varasema ajalookirjutuse kujunemist käsitlev teatriteaduse valdkond.
  • Teatriinstitutsioon Organiseeritud struktuur, mille kaudu teatrit toodetakse, rahastatakse, vahendatakse ja säilitatakse ning milles kujunevad professionaalsed rollid, repertuaar, töökorraldus ja suhted publikuga.
  • Teatrikonventsioon Ajalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust.
  • Teatrikriitika Teatri ja etenduskunstide avalik kirjeldamine, tõlgendamine, kontekstualiseerimine ning põhjendatud hindamine; ühtlasi oluline osa lavastuse retseptsioonist ja teatriajaloo allikmaterjalist.
  • Teatrimärk Etenduses tajutav element, mis viitab millelegi endast erinevale ja omandab tähenduse teatrilise ning kultuurilise märgisüsteemi kaudu.
  • Teatriretseptsioon Teatri, lavastuse või etenduse vastuvõtt publiku, üksikute vaatajate, kriitikute ja laiema kultuuriruumi poolt.
  • Teatriruum Füüsiline keskkond, mida kasutatakse teatri tegemiseks ja kogemiseks ning mis hõlmab nii etendajate kui ka vaatajate paiknemis- ja tegutsemisalasid.
  • Teatrisemiootika Semiootika haru ja teatriteaduslik lähenemisviis, mis uurib teatri märgilist loomust ning seda, kuidas etenduse eri märgid ja märgisüsteemid tähendusi loovad.
  • Teatrisotsioloogia Teatriteaduse ja sotsioloogia kokkupuuteala, mis uurib teatri ning ühiskonna suhteid, teatrivälja institutsioone, loojaid, publikut, töökorraldust, poliitikat ja kultuuritarbimist.
  • Teatriteadus Teatrit ja etenduskunste ajaloolise, esteetilise, teoreetilise, sotsiaalse ja kultuurilise nähtusena uuriv akadeemiline teadusvaldkond.
  • Teatriteooria Teatri meetodeid, eesmärke, funktsioone, omadusi ja toimimispõhimõtteid üldistavate käsitluste ning mudelite kogum.
  • Tegelaskuju Draamas, narratiivis või lavastuses konstrueeritud isik või olend, kellele omistatakse identiteet, tegevus, suhted ja omadused ning keda võib laval realiseerida näitleja või muu etendaja.

V

  • Vaataja Üksikisik, kes võtab etendust vastu ning osaleb selle tajumises ja tähenduse kujunemises oma tähelepanu, kogemuste, ootuste ja reaktsioonidega.
  • Vaatajakogemus Vaataja subjektiivne tervikkogemus etendusest, mis hõlmab tajulisi, emotsionaalseid, kehalisi, kognitiivseid, ruumilisi ja sotsiaalseid kogemusi.
  • Valguskujundus Lavastuse valguse kunstiline kavandamine ja organiseerimine, millega kujundatakse nähtavust, ruumi, värvi, fookust, aega, rütmi ja atmosfääri.
  • Valguskunstnik Lavastusmeeskonna kunstnik, kes loob lavastusliku sündmuse valguskujunduse ning kujundab valguse abil ruumi, tähelepanu, atmosfääri, rütmi ja visuaalse dramaturgia.