Performatiivsus (ingl performativity) on humanitaar- ja sotsiaalteadustes kasutatav mõiste, mis osutab tegevuse või ütluse võimele mitte ainult midagi kirjeldada või kujutada, vaid oma sooritamise kaudu midagi teha, esile kutsuda või sotsiaalselt kujundada. Mõistel on mitu omavahel seotud teoreetilist traditsiooni ning selle tähendus sõltub kasutuskontekstist.
Mõiste üks olulisi lähtekohti on keelefilosoof J. L. Austini kõneaktiteooria. Austin eristas ütlusi, mis kirjeldavad olukorda, ja performatiivseid ütlusi, mille lausumine on ise tegu – näiteks lubamine, nimetamine või ametlik väljakuulutamine. Sellise teo toimimine sõltub sotsiaalsetest konventsioonidest, olukorrast ja osalejate tunnustatud rollidest.
Judith Butler arendas performatiivsuse mõistet edasi identiteedi ja soo käsitlemisel. Tema teoorias ei ole identiteet pelgalt sisemine olemus, mida inimene väliselt väljendab, vaid kujuneb korduvate, kultuuriliselt raamitud tegude, žestide ja normide kaudu. Kordamine võib norme kinnitada, kuid samas avada võimaluse neid nihutada ja muuta.
EtendusuuringutesEtendusuuringudInterdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis käsitleb etendamist ja performance’i laias tähenduses alates kunstidest kuni rituaalide, mängude, avalike sündmuste ja argielu performatiivsete praktikani.Loe edasi aitab performatiivsuse mõiste küsida, mida tegevus teeb, mitte ainult mida see kujutab. Rituaal, poliitiline kõne, protest, tseremoonia või teatriline sündmus võib muuta osalejate staatust, luua kogukondlikku identiteeti, kehtestada suhteid või tuua avalikku ruumi uusi võimalikke käitumisviise.
Teatris ei ole performatiivsus lihtsalt „etenduslikkus” või teatraalsusTeatraalsusTeatrile omane või teatrilisust esile toov kvaliteet, mis võib tähistada lavastatud, konstrueeritud ja vaatajale nähtavaks tehtud esitust nii teatris kui ka laiemates kultuuripraktikates.Loe edasi . Teatraalsus viitab sagedamini lavastuslikkusele, nähtavale konstrueeritusele ja teatrilistele vormidele; performatiivsus rõhutab teo tagajärge ja tegelikkust kujundavat võimet. Mõisted võivad siiski kattuda, eriti nüüdisaegses teatris, kus kunstiline sündmus sekkub otseselt sotsiaalsesse või institutsionaalsesse olukorda.
Vaata ka: etendusuuringudEtendusuuringudInterdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis käsitleb etendamist ja performance’i laias tähenduses alates kunstidest kuni rituaalide, mängude, avalike sündmuste ja argielu performatiivsete praktikani.Loe edasi , teatraalsusTeatraalsusTeatrile omane või teatrilisust esile toov kvaliteet, mis võib tähistada lavastatud, konstrueeritud ja vaatajale nähtavaks tehtud esitust nii teatris kui ka laiemates kultuuripraktikates.Loe edasi , etendusEtendusKindlas ajas ja ruumis toimuv sündmus, milles lavastus või muu etenduskunstiline tegevus saab etendajate ja vaatajate kohtumisel konkreetselt teoks.Loe edasi , teatrikonventsioonTeatrikonventsioonAjalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust.Loe edasi , teatrifenomenoloogiaTeatrifenomenoloogiaFenomenoloogiline lähenemine teatrile, mis keskendub etenduse vahetule meelelisele ja kehalisele kogemisele, kohalolule, materiaalsusele, atmosfäärile ning vaataja tajule.Loe edasi .
