Teatraalsus (ingl theatricality) on teatriteooria ja kultuuriuuringute mõiste, millel puudub üksainus üldkehtiv definitsioon. Kõige üldisemalt tähistab see teatrile omast või teatrilisust esile toovat kvaliteeti: olukorda, kus tegevus, ruum, käitumine või kujutamine mõjub teadlikult lavastatud, esitatud või vaatajale suunatuna.
Teatris võib teatraalsus väljenduda selles, et lavastus ei varja oma konstrueeritust. Publikule võivad olla nähtavad dekoratsiooni tinglikkus, rollivahetused, tehnilised vahendid, jutustamise mehhanismid või otsene pöördumine saali poole. Selline teater ei pruugi püüda luua täielikku illusiooni, vaid võib teha teatrikonventsioonidTeatrikonventsioonAjalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust.Loe edasi ise tajutavaks.
Mõistet kasutatakse ka teatrist väljaspool. Teatraalsusest võib rääkida avalike tseremooniate, poliitiliste sündmuste, eneseesitluse, moe, muuseumide või igapäevase käitumise puhul, kui neis on oluline teadlik esitus, vaataja olemasolu või olukorra lavastuslik raam. Seetõttu on teatraalsusest saanud oluline mõiste nii teatriteaduses kui ka laiemates kultuuriuuringutes.
Teatraalsus sõltub osaliselt tajumisest: olukord muutub teatriliseks siis, kui seda tajutakse esituse, konstrueeritud märgisüsteemi või vaatemänguna. Teatriline efekt ei paikne seega ainult objektis või tegevuses, vaid tekib ka selle ja vaatajaVaatajaÜksikisik, kes võtab etendust vastu ning osaleb selle tajumises ja tähenduse kujunemises oma tähelepanu, kogemuste, ootuste ja reaktsioonidega.Loe edasi vahelises suhtes.
Teatraalsust tuleb eristada performatiivsusestPerformatiivsusTegevuse, ütluse või korduva praktika omadus mitte üksnes midagi kujutada või kirjeldada, vaid selle sooritamise kaudu sotsiaalset tegelikkust, suhteid või identiteete esile kutsuda ja kujundada.Loe edasi . Teatraalsus seostub eelkõige esitamise, lavastuslikkuse ja nähtava konstrueeritusega; performatiivsus rõhutab tegevuse võimet midagi sotsiaalselt või institutsionaalselt teoks teha. Kaasaegses teatri- ja etendusteoorias analüüsitakse neid mõisteid sageli koos.
Vaata ka: teaterTeaterEtenduskunstide valdkond ja kultuuripraktika, milles etendajad ning vaatajad kohtuvad ajas ja ruumis; sõna võib tähistada ka teatrit kui institutsiooni või hoonet.Loe edasi , performatiivsusPerformatiivsusTegevuse, ütluse või korduva praktika omadus mitte üksnes midagi kujutada või kirjeldada, vaid selle sooritamise kaudu sotsiaalset tegelikkust, suhteid või identiteete esile kutsuda ja kujundada.Loe edasi , teatrikonventsioonTeatrikonventsioonAjalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust.Loe edasi , etendusuuringudEtendusuuringudInterdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis käsitleb etendamist ja performance’i laias tähenduses alates kunstidest kuni rituaalide, mängude, avalike sündmuste ja argielu performatiivsete praktikani.Loe edasi , teatrisemiootikaTeatrisemiootikaSemiootika haru ja teatriteaduslik lähenemisviis, mis uurib teatri märgilist loomust ning seda, kuidas etenduse eri märgid ja märgisüsteemid tähendusi loovad.Loe edasi .
