Teatrihistoriograafia (ingl theatre historiography) tähendab ühelt poolt teatriajalugu käsitlevate teoste ja käsitluste kogumit ning teiselt poolt teatriajaloo kirjutamise meetodite, eelduste ja ajaloo uurimist. Historiograafia ei küsi ainult, mis minevikus toimus, vaid ka seda, milliste allikate põhjal, milliste valikute kaudu ja millises teoreetilises raamistikus minevikust jutustus luuakse.
Teatri ajaloolise uurimise eripära tuleneb etenduseEtendusKindlas ajas ja ruumis toimuv sündmus, milles lavastus või muu etenduskunstiline tegevus saab etendajate ja vaatajate kohtumisel konkreetselt teoks.Loe edasi kaduvast loomusest. Mineviku etendust ei ole võimalik tervikuna taastada; uurija töötab selle jälgedega. Allikateks võivad olla näidendid ja tekstiraamatud, kavalehed, lavastaja märkmed, stsenograafilised kavandid, fotod, videosalvestised, kirjad, mälestused, arhiivid, statistika ning teatrikriitikaTeatrikriitikaTeatri ja etenduskunstide avalik kirjeldamine, tõlgendamine, kontekstualiseerimine ning põhjendatud hindamine; ühtlasi oluline osa lavastuse retseptsioonist ja teatriajaloo allikmaterjalist.Loe edasi .
Historiograafiline töö eeldab allikakriitikat. Foto ei ole neutraalne koopia etendusest, arvustus peegeldab ühe kirjutaja vaatepunkti ning mälestus võib aja jooksul muutuda. Uurija peab hindama, kes allika lõi, mis eesmärgil, millal ja millistes tingimustes ning milline osa uuritavast nähtusest võib allikas puududa.
Teatrihistoriograafia tegeleb ka periodiseerimise ja uurimisobjekti piiritlemisega. Ajaloolised perioodid, „murrangud” ja kaanonid ei ole loomulikult ette antud, vaid uurijate loodud mudelid, mis aitavad materjali korrastada. Nende valikute kaudu võivad mõned praktikad või rühmad muutuda nähtavaks ning teised jääda tagaplaanile.
20. sajandi jooksul liikus teatriajalugu teksti- ja suurkujude-kesksest käsitlusest üha enam etenduse, institutsioonide, publiku ning sotsiaalse ja kultuurilise konteksti uurimise poole. Nüüdis-historiograafia pöörab tähelepanu ka sellele, kuidas varasemad ajalookäsitlused on kujundanud meie ettekujutust sellest, mida üldse peetakse teatriajaloos oluliseks.
Vaata ka: teatriteadusTeatriteadusTeatrit ja etenduskunste ajaloolise, esteetilise, teoreetilise, sotsiaalse ja kultuurilise nähtusena uuriv akadeemiline teadusvaldkond.Loe edasi , etendusEtendusKindlas ajas ja ruumis toimuv sündmus, milles lavastus või muu etenduskunstiline tegevus saab etendajate ja vaatajate kohtumisel konkreetselt teoks.Loe edasi , lavastusLavastusProovi- ja loomeprotsessis kujunenud teatrikunstiline tervik või struktuur, mis realiseerub konkreetsetes etendustes.Loe edasi , teatrikriitikaTeatrikriitikaTeatri ja etenduskunstide avalik kirjeldamine, tõlgendamine, kontekstualiseerimine ning põhjendatud hindamine; ühtlasi oluline osa lavastuse retseptsioonist ja teatriajaloo allikmaterjalist.Loe edasi , teatriretseptsioonTeatriretseptsioonTeatri, lavastuse või etenduse vastuvõtt publiku, üksikute vaatajate, kriitikute ja laiema kultuuriruumi poolt.Loe edasi .
