Dramaturgia (ingl dramaturgy) on mitmetähenduslik teatritermin. See võib tähistada näidendi või lavastuse ülesehitust ja sisemist loogikat, teatava autori, ajastu või kultuuri näidendite kogumit ning laiemalt teadmisi ja konventsioone, mille järgi dramaatilisi ja teatrilisi tervikuid luuakse.
Traditsiooniliselt seostati dramaturgiat peamiselt näidendigaNäidendDraamavormis kirjalik tekst, mis on loodud või kasutatav lavaliseks esitamiseks ning võib olla lavastuse dramaturgiliseks lähtealuseks.Loe edasi : tegevuse, konflikti, tegelaste, stseenide ja kompositsiooni korraldamisega. Nüüdisteatris on mõiste avaram. Dramaturgia võib kirjeldada kogu lavastuseLavastusProovi- ja loomeprotsessis kujunenud teatrikunstiline tervik või struktuur, mis realiseerub konkreetsetes etendustes.Loe edasi struktuuri ehk seda, kuidas tekst, etendajad, ruum, heli, valgus, liikumine, video, objektid ja publiku positsioon omavahel suhestuvad ning kuidas etendus ajas areneb.
Sellest vaatenurgast ei pea dramaturgia olema enne proove valmis kirjutatud. See võib kujuneda loomeprotsessis materjali valimise, järjestamise, kordamise, kontrasti, rütmi ja tähenduslike seoste kaudu. Dramaturgiliseks otsuseks võib olla nii stseenide järjestus kui ka see, millal kasutatakse vaikust, millal publik liigub ruumis või kuidas visuaalne ja heliline materjal omavahel pingestatakse.
Dramaturgia on tihedalt seotud žanriŽanrKunstiteoste liigitamise kategooria, mis koondab teoseid ühiste vormiliste, dramaturgiliste, temaatiliste, stiililiste või vastuvõttu suunavate tunnuste alusel.Loe edasi ja konventsioonidegaTeatrikonventsioonAjalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust.Loe edasi . Klassikaline tragöödia, realistlik draama, postdramaatiline lavastus või dokumentaalteater kasutavad erinevaid ülesehituspõhimõtteid ning loovad publikule erinevaid ootusi. Muusika- ja tantsuteatris võib dramaturgiline tervik kujuneda näiteks libreto, partituuri, koreograafia, ruumi ja etendajate tegevuse koostoimes.
Dramaturgiat tuleb eristada ametinimetusest dramaturg. Dramaturg võib tegeleda tekstide valiku ja arendamise, uurimistöö, lavastusdramaturgia või repertuaariga, kuid lavastuse dramaturgia sünnib enamasti kogu loomeprotsessi ja eri komponentide vastastikmõjus.
Vaata ka: näidendNäidendDraamavormis kirjalik tekst, mis on loodud või kasutatav lavaliseks esitamiseks ning võib olla lavastuse dramaturgiliseks lähtealuseks.Loe edasi , lavastusLavastusProovi- ja loomeprotsessis kujunenud teatrikunstiline tervik või struktuur, mis realiseerub konkreetsetes etendustes.Loe edasi , žanrŽanrKunstiteoste liigitamise kategooria, mis koondab teoseid ühiste vormiliste, dramaturgiliste, temaatiliste, stiililiste või vastuvõttu suunavate tunnuste alusel.Loe edasi , teatrikonventsioonTeatrikonventsioonAjalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust.Loe edasi , etendusanalüüsEtendusanalüüsTeatriteaduse keskne analüütiline praktika, mille eesmärk on kirjeldada, tõlgendada ja mõtestada lavastust selle konkreetsete etenduste ning eri lavastuskomponentide koostoime kaudu.Loe edasi .
