Lavastus (ingl production, staging) on proovi- ja loomeprotsessis kujunenud teatrikunstiline tervik või suhteliselt püsiv struktuur, mille alusel antakse konkreetseid etendusiEtendusKindlas ajas ja ruumis toimuv sündmus, milles lavastus või muu etenduskunstiline tegevus saab etendajate ja vaatajate kohtumisel konkreetselt teoks.Loe edasi . Lavastuse moodustavad lavastaja ja teiste loojate valikud dramaturgia, etendamise, ruumi, stsenograafia, valguse, heli, muusika, liikumise, tempo ja teiste komponentide kohta.
Lavastus ei ole sama mis etendus. Vaataja kogeb lavastust alati mõne konkreetse etenduse kaudu, kuid lavastus ise tähistab eri etendusi ühendavat kunstilist ülesehitust ja kokkulepete süsteemi. Etendused võivad üksteisest erineda, näiteks rollitäitjate, rütmi, publiku reaktsioonide või juhuslike olukordade tõttu, ilma et neid käsitletaks tingimata erinevate lavastustena.
Lavastuse lähtematerjal võib olla näidendNäidendDraamavormis kirjalik tekst, mis on loodud või kasutatav lavaliseks esitamiseks ning võib olla lavastuse dramaturgiliseks lähtealuseks.Loe edasi , romaan, dokumentaalne materjal, ajalooline sündmus, muusika, liikumine, visuaalne idee, autobiograafiline materjal või loomeprotsessi käigus sündiv algmaterjal. Seetõttu ei ole lavastus tingimata näidendi „lavale panek”. Nüüdisteatris võib dramaturgiaDramaturgiaNäidendi, lavastuse või muu etenduskunstiteose ülesehitus ja sisemine seostatus; mõiste võib tähistada ka teatava autori, ajastu või kultuuri näitekirjandust.Loe edasi kujuneda proovides ning tekst olla ainult üks lavastuse paljudest võrdväärsetest elementidest.
Lavastuse identiteet on praktiline ja institutsionaalne kokkulepe, kuid võib aja jooksul muutuda. Koosseis, kujunduse detailid, mängukoht või isegi osa materjalist võivad vahetuda. Kui muudatused on väga ulatuslikud, võib tekkida küsimus, kas tegemist on sama lavastuse uue versiooni või juba uue lavastusega. Sellised piirid sõltuvad konkreetsest teatripraktikast ja dokumenteerimisviisist.
EtendusanalüüsEtendusanalüüsTeatriteaduse keskne analüütiline praktika, mille eesmärk on kirjeldada, tõlgendada ja mõtestada lavastust selle konkreetsete etenduste ning eri lavastuskomponentide koostoime kaudu.Loe edasi püüab üksikute etenduste põhjal mõista lavastuse kandvat struktuuri ning seda, kuidas selle eri komponendid omavahel tähendusi ja kogemusi loovad. Teatriajaloolase jaoks on lavastus omakorda osaliselt rekonstrueeritav nähtus, sest pärast mängukavast kadumist säilib see dokumentide, fotode, salvestiste, kavandite, kriitika ja mälestuste kaudu.
Vaata ka: etendusEtendusKindlas ajas ja ruumis toimuv sündmus, milles lavastus või muu etenduskunstiline tegevus saab etendajate ja vaatajate kohtumisel konkreetselt teoks.Loe edasi , näidendNäidendDraamavormis kirjalik tekst, mis on loodud või kasutatav lavaliseks esitamiseks ning võib olla lavastuse dramaturgiliseks lähtealuseks.Loe edasi , dramaturgiaDramaturgiaNäidendi, lavastuse või muu etenduskunstiteose ülesehitus ja sisemine seostatus; mõiste võib tähistada ka teatava autori, ajastu või kultuuri näitekirjandust.Loe edasi , stsenograafiaStsenograafiaLavastuse visuaalse, ruumilise ja materiaalse keskkonna kunstiline kujundamine ning korraldamine, mis suhestub etendajate, dramaturgia, publiku ja mänguruumiga.Loe edasi , etendusanalüüsEtendusanalüüsTeatriteaduse keskne analüütiline praktika, mille eesmärk on kirjeldada, tõlgendada ja mõtestada lavastust selle konkreetsete etenduste ning eri lavastuskomponentide koostoime kaudu.Loe edasi .
