Vaataja (ingl spectator) on üksikisik, kes võtab vastu etendust või muud etenduskunsti sündmust. Teatriteaduses kasutatakse mõistet eelkõige selleks, et keskenduda individuaalse vastuvõtja tajule, tõlgendustele, kogemustele ja rollile etendussündmuses, erinevalt publikust kui kollektiivsest kooslusest.
Kuigi sõna „vaataja” rõhutab nägemist, on teatri vastuvõtt tegelikult mitmemeelne ja kehaline. Vaataja näeb, kuuleb ja tajub ruumi, temperatuuri, lähedust, liikumist, atmosfääri ning sageli ka teiste inimeste kohalolu. Etenduse kogemine hõlmab samaaegselt sensoorseid, emotsionaalseid, kognitiivseid ja sotsiaalseid protsesse.
Vaatajat ei käsitleta tänapäeva retseptsiooni- ja teatriteoorias tavaliselt passiivse teabe vastuvõtjana. Ta valib tähelepanuobjekte, loob nähtust seoseid, täidab informatsioonilisi või narratiivseid lünki ning tõlgendab etendust oma varasemate teadmiste ja kogemuste kaudu. Seda mõjutab muu hulgas tema ootushorisontOotushorisontVaataja varasematel kogemustel, teadmistel ja kultuurilistel konventsioonidel põhinev ootuste kogum, mille ta toob kaasa kunstiteose vastuvõtmisse.Loe edasi . Seetõttu võivad kaks kõrvuti istuvat inimest kogeda sama etendust märkimisväärselt erinevalt.
Vaataja on teatris ka füüsiliselt kohal olev osaleja. Tema tähelepanu, kehahoiak, liikumine, naer, vaikus või muud reaktsioonid võivad olla tajutavad nii esinejatele kui ka teistele publikuliikmetele. Etendussündmus kujuneb seega vähemalt osaliselt esinejate ja vaatajate vastastikuses suhtes.
Nüüdisaegses teatris võib vaataja positsioon ulatuda klassikalisest saalis istuvast pealtvaatajast aktiivse osalejani. Immersiivses, interaktiivses või osavõtuteatris võib vaataja liikuda, langetada otsuseid, suhelda esinejatega või saada ise etenduse nähtavaks osaks. Piir „vaataja” ja „osaleja” vahel ei ole seetõttu alati selge.
Vaataja ja publik ei ole sünonüümid. Vaataja tähistab üksikut vastuvõtjat ja tema positsiooni; publik tähistab vaatajate kollektiivi ning selle sotsiaalset ja kultuurilist mõõdet.
Vaata ka: publikPublikEtendust või muud avalikku sündmust vastu võtvate inimeste kogum, kes teatris moodustab ühtaegu nii vaatajate rühma kui ka etendussündmuses osaleva sotsiaalse koosluse.Loe edasi , vaatajakogemusVaatajakogemusVaataja subjektiivne tervikkogemus etendusest, mis hõlmab tajulisi, emotsionaalseid, kehalisi, kognitiivseid, ruumilisi ja sotsiaalseid kogemusi.Loe edasi , retseptsioonRetseptsioonKunstiteose, loomingu või kultuurinähtuse vastuvõtmise, tajumise, tõlgendamise ja hindamise protsess ning selle käigus kujunevate reaktsioonide ja tähenduste kogum.Loe edasi , ootushorisontOotushorisontVaataja varasematel kogemustel, teadmistel ja kultuurilistel konventsioonidel põhinev ootuste kogum, mille ta toob kaasa kunstiteose vastuvõtmisse.Loe edasi .
