ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas
Avaleht›Teatmik›Sõnastik›Teatrikonventsioon
Sõnastik

Teatrikonventsioon

Ajalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust.

Teatrikonventsioon (ingl theatrical convention) on ajalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil teatrilised tegevused ja märgid muutuvad etendajatele ning publikule arusaadavaks. Konventsioon ei pea olema sõnaselgelt kokku lepitud: enamasti õpitakse seda varasemate teatrikogemuste ja kultuurilise teadmise kaudu.

Konventsioon võib puudutada näitlemist, ruumi, aega, jutustamist, kostüümi, lavakujundust või publiku positsiooni. Näiteks võib publik aktsepteerida, et tühjal laval tähistab üks tool tervet tuba, et tegelase kõrvalepöördumine tähendab mõtte jagamist ainult publikuga või et etendaja kehastab ühe õhtu jooksul mitut tegelast. Sellised võtted toimivad, sest vaataja tunneb ära nende teatrilise funktsiooni.

ŽanridŽanrKunstiteoste liigitamise kategooria, mis koondab teoseid ühiste vormiliste, dramaturgiliste, temaatiliste, stiililiste või vastuvõttu suunavate tunnuste alusel.Loe edasi ja teatrilaadid põhinevad sageli konventsioonide kogumitel. Klassikaline tragöödia, realistlik teater, ooper, commedia dell’arte või eepiline teater eeldavad erinevaid viise, kuidas publik etendamist, fiktsiooni ja lavalisi märke tõlgendab. Konventsioonid kujundavad seetõttu ka ootushorisontiOotushorisontVaataja varasematel kogemustel, teadmistel ja kultuurilistel konventsioonidel põhinev ootuste kogum, mille ta toob kaasa kunstiteose vastuvõtmisse.Loe edasi .

Teatrikonventsioon ei ole muutumatu reegel. Lavastused võivad konventsiooni kinnitada, nihutada, nähtavaks teha või teadlikult rikkuda. Mõni võte, mis ühel ajastul tundub radikaalne, võib kordumise ja laialdase kasutuse kaudu muutuda uueks normiks. Selline muutumine seob teatrikonventsiooni retseptsiooni ja horisondimuutusegaHorisondimuutusRetseptsiooniesteetika mõiste, mis tähistab publiku või kultuuri ootushorisondi muutumist uute kunstiliste kogemuste ja ajalooliste muutuste mõjul.Loe edasi .

TeatrisemiootikasTeatrisemiootikaSemiootika haru ja teatriteaduslik lähenemisviis, mis uurib teatri märgilist loomust ning seda, kuidas etenduse eri märgid ja märgisüsteemid tähendusi loovad.Loe edasi võib konventsioone käsitleda koodidena, mille abil vaataja teatrimärke tõlgendab. Teatraalsuse uurimisel pööratakse omakorda tähelepanu sellele, kuidas lavastus oma konstrueeritust ja teatrilisi kokkuleppeid nähtavaks teeb.

Vaata ka: žanrŽanrKunstiteoste liigitamise kategooria, mis koondab teoseid ühiste vormiliste, dramaturgiliste, temaatiliste, stiililiste või vastuvõttu suunavate tunnuste alusel.Loe edasi , ootushorisontOotushorisontVaataja varasematel kogemustel, teadmistel ja kultuurilistel konventsioonidel põhinev ootuste kogum, mille ta toob kaasa kunstiteose vastuvõtmisse.Loe edasi , teatrisemiootikaTeatrisemiootikaSemiootika haru ja teatriteaduslik lähenemisviis, mis uurib teatri märgilist loomust ning seda, kuidas etenduse eri märgid ja märgisüsteemid tähendusi loovad.Loe edasi , teatraalsusTeatraalsusTeatrile omane või teatrilisust esile toov kvaliteet, mis võib tähistada lavastatud, konstrueeritud ja vaatajale nähtavaks tehtud esitust nii teatris kui ka laiemates kultuuripraktikates.Loe edasi , dramaturgiaDramaturgiaNäidendi, lavastuse või muu etenduskunstiteose ülesehitus ja sisemine seostatus; mõiste võib tähistada ka teatava autori, ajastu või kultuuri näitekirjandust.Loe edasi .