ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas
Avaleht›Teatmik›Sõnastik›Esteetiline distants
Sõnastik

Esteetiline distants

Hans Robert Jaussi retseptsiooniesteetika mõiste, mis tähistab erinevust publiku olemasoleva ootushorisondi ja uue kunstiteose pakutava kogemuse vahel.

Esteetiline distants (ingl aesthetic distance) on Hans Robert Jaussi retseptsiooniesteetika mõiste, mis tähistab erinevust publiku olemasoleva ootushorisondiOotushorisontVaataja varasematel kogemustel, teadmistel ja kultuurilistel konventsioonidel põhinev ootuste kogum, mille ta toob kaasa kunstiteose vastuvõtmisse.Loe edasi ja uue kunstiteose pakutava esteetilise kogemuse vahel. Mõiste aitab kirjeldada, kui suurel määral teos vastab publiku varasematele ootustele või neist kõrvale kaldub.

Kui teos kasutab tuttavaid vorme, teemasid ja konventsioone ning vastab suures osas sellele, mida publik eeldab, on esteetiline distants suhteliselt väike. Kui teos aga rikub olemasolevaid konventsioone, loob uusi väljendusviise või sunnib publikut seniseid tõlgendusmudeleid ümber hindama, võib esteetiline distants olla suur.

Jaussi algses käsitluses oli esteetiline distants seotud ka kunstilise uuenduslikkuse ja esteetilise väärtusega. Ta pidas oluliseks teoseid, mis ei piirdu olemasolevate ootuste kinnitamisega, vaid avavad publikule uusi kogemis- ja mõistmisvõimalusi. Seda seisukohta tuleb käsitleda Jaussi teoreetilise mudelina, mitte universaalse kunstiväärtuse mõõdupuuna: ootustele vastamine või nende rikkumine ei määra iseenesest teose kvaliteeti.

Teatris võib esteetiline distants tekkida näiteks siis, kui lavastus muudab harjumuspärast näitlemisstiili, lõhub narratiivset ülesehitust, asetab publiku ebatavalisse ruumilisse suhtesse esinejatega või käsitleb tuttavat klassikateost ootamatu teatrikeele kaudu. Publiku reaktsioonide ulatus – vaimustusest ja üllatusest arusaamatuse või vastuseisuni – võib anda ajaloolisele uurijale aimu sellest, kui tugevalt lavastus oma aja ootushorisondist erines.

Esteetiline distants võib aja jooksul väheneda. Kunstilised võtted, mida esialgne publik tajus radikaalsete või võõristavatena, võivad pärast nende laiemat omaksvõttu muutuda tavapäraseks. Selline protsess on seotud horisondimuutusegaHorisondimuutusRetseptsiooniesteetika mõiste, mis tähistab publiku või kultuuri ootushorisondi muutumist uute kunstiliste kogemuste ja ajalooliste muutuste mõjul.Loe edasi .

Jaussi „esteetilist distantsi” tuleb eristada teistest sarnase nimega mõistetest, näiteks psühholoogilisest või emotsionaalsest distantseerumisest ning Bertolt Brechti võõritusefektist. Jaussi mõiste kirjeldab eelkõige teose ja ajalooliselt kujunenud publiku ootuste vahelist suhet.

Vaata ka: ootushorisontOotushorisontVaataja varasematel kogemustel, teadmistel ja kultuurilistel konventsioonidel põhinev ootuste kogum, mille ta toob kaasa kunstiteose vastuvõtmisse.Loe edasi , horisondimuutusHorisondimuutusRetseptsiooniesteetika mõiste, mis tähistab publiku või kultuuri ootushorisondi muutumist uute kunstiliste kogemuste ja ajalooliste muutuste mõjul.Loe edasi , retseptsiooniesteetikaRetseptsiooniesteetikaRetseptsiooniteooria suund, mis käsitleb kunstiteose esteetilise tähenduse ja mõju kujunemist teose ning ajalooliselt ja kultuuriliselt paikneva vastuvõtja suhtes.Loe edasi , retseptsioonRetseptsioonKunstiteose, loomingu või kultuurinähtuse vastuvõtmise, tajumise, tõlgendamise ja hindamise protsess ning selle käigus kujunevate reaktsioonide ja tähenduste kogum.Loe edasi .