Stsenograafia (ingl scenography) tähendab lavastuse visuaalse, ruumilise ja materiaalse keskkonna kujundamist ning organiseerimist. Eesti teatrikontekstis kasutatakse seda sageli lavakujunduse laiemas tähenduses: stsenograafia võib hõlmata dekoratsioone ja objekte, ruumikontseptsiooni, valguse ja projektsioonide kasutust, multimeediat ning nende suhteid etendajate ja publikuga.
Kaasaegne stsenograafia ei tähenda üksnes taustade või dekoratsioonide loomist. See käsitleb etendusruumi dünaamilise keskkonnana, milles etendaja liigub ja tegutseb ning mida publik kehaliselt ja meeleliselt kogeb. Stsenograafiline lahendus võib suunata liikumist, nähtavust ja tähelepanu, muuta etendaja ja vaataja vahelist distantsi või luua tingimused interaktiivseks ja osaluslikuks tegevuseks.
Stsenograafial võib olla mitu samaaegset funktsiooni. Esteetiliselt loob see lavastuse visuaalse ja ruumilise terviku; fiktsionaalsel tasandil võib tähistada tegevuspaika, aega või kujuteldavat maailma; performatiivsel tasandil loob see reaalsed võimalused, piirangud ja suhted, mille sees etendajadEtendajaÜldnimetus inimesele või mõnel juhul objektile, kes täidab etenduses esitavat või tegevuslikku funktsiooni; hõlmab näiteks näitlejaid, lauljaid, tantsijaid ja muusikuid.Loe edasi ning mõnikord ka vaatajad tegutsevad.
Stsenograafia sünnib dramaturgiaDramaturgiaNäidendi, lavastuse või muu etenduskunstiteose ülesehitus ja sisemine seostatus; mõiste võib tähistada ka teatava autori, ajastu või kultuuri näitekirjandust.Loe edasi , lavastaja kontseptsiooni, kunstniku käekirja, tehniliste võimaluste ja konkreetse teatriruumiTeatriruumFüüsiline keskkond, mida kasutatakse teatri tegemiseks ja kogemiseks ning mis hõlmab nii etendajate kui ka vaatajate paiknemis- ja tegutsemisalasid.Loe edasi koostoimes. Nüüdisteatris võivad stsenograafia osaks saada reaalaja-video, sensorid, andmepõhised süsteemid ja muud digitaalsed meediumid; siin võib stsenograafia puutuda kokku näiteks andmekunstnikuAndmekunstnikAndmekunstnik (ingl data artist) on kunstnik, kes kasutab andmeid kunstilise materjali, loomingulise sisendi või teose struktuuri määrava elemendina.Loe edasi praktikaga.
Mõiste „stsenograafia” ja „lavakujundus” kasutus ei ole kõikjal identne. Rahvusvahelises teoorias mõistetakse stsenograafiat sageli lavakujundusest avaramalt, rõhutades kogu etenduskeskkonna orkestreerimist ja publiku kogemust. Konkreetsetes lavastusmeeskondades võivad aga kunstniku, valguskunstniku, videokunstniku, kostüümikunstniku ja teiste rollid olla selgelt eristatud.
Vaata ka: teatriruumTeatriruumFüüsiline keskkond, mida kasutatakse teatri tegemiseks ja kogemiseks ning mis hõlmab nii etendajate kui ka vaatajate paiknemis- ja tegutsemisalasid.Loe edasi , lavastusLavastusProovi- ja loomeprotsessis kujunenud teatrikunstiline tervik või struktuur, mis realiseerub konkreetsetes etendustes.Loe edasi , andmekunstnikAndmekunstnikAndmekunstnik (ingl data artist) on kunstnik, kes kasutab andmeid kunstilise materjali, loomingulise sisendi või teose struktuuri määrava elemendina.Loe edasi , etendajaEtendajaÜldnimetus inimesele või mõnel juhul objektile, kes täidab etenduses esitavat või tegevuslikku funktsiooni; hõlmab näiteks näitlejaid, lauljaid, tantsijaid ja muusikuid.Loe edasi , teatrisemiootikaTeatrisemiootikaSemiootika haru ja teatriteaduslik lähenemisviis, mis uurib teatri märgilist loomust ning seda, kuidas etenduse eri märgid ja märgisüsteemid tähendusi loovad.Loe edasi .
