ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas
Avaleht›Teatmik›Sõnastik›Kehalisus
Sõnastik

Kehalisus

Keha kui etenduse materiaalse, tajulise ja tähendusi loova aluse omadus ning etendaja ja vaataja kehade roll teatrikogemuse kujunemisel.

Kehalisus (ingl corporeality, embodiment) tähistab teatris keha materiaalset, tajulist ja tähendusi loovat rolli. Etendaja keha ei ole üksnes rolli või märgi kandja, vaid reaalne, ruumis viibiv ja tegutsev keha, mida vaataja tajub vahetult.

NäitlemineNäitlemineEtenduskunstiline praktika, milles näitleja kasutab keha, häält, tegevust, kujutlusvõimet ja kohalolu rolli või muu lavalise funktsiooni loomiseks.Loe edasi ja teised etenduspraktikad kasutavad keha liikumise, kehahoiaku, hingamise, hääle, jõu, tempo ja ruumisuhte kaudu. Keha võib kujutada fiktsionaalset tegelast, kuid võib olla lavastuses ka iseenda materiaalsuses ja haavatavuses tähelepanu keskpunkt.

TeatrifenomenoloogiaTeatrifenomenoloogiaFenomenoloogiline lähenemine teatrile, mis keskendub etenduse vahetule meelelisele ja kehalisele kogemisele, kohalolule, materiaalsusele, atmosfäärile ning vaataja tajule.Loe edasi rõhutab, et ka vaataja kogeb etendust kehaga. Ta ei ole ainult visuaalset informatsiooni töötlev mõistus: heli, lähedus, valgus, kestus, temperatuur, teiste inimeste kohalolu ja ruumi atmosfäär mõjutavad kogu tema kehalist taju.

Kehalisuse mõiste aitab analüüsida praktikaid, kus keha füüsilised omadused ja pingutus on eriti nähtavad, näiteks tantsu-, füüsilises ja tegevuskunstis. Samas on keha vältimatu ka kõige tekstikesksemas sõnateatris, sest kõne, pilk ja hääl tekivad alati kehast.

Kehalisus seostub tihedalt kohaloluKohaloluEtendaja ja vaataja tajutav siin-ja-praegu olemine ühises etendussituatsioonis ning etendaja võime koondada oma kehalise tegevusega vaataja tähelepanu.Loe edasi , kehastamise, afekti ja vaatajakogemusega ning võimaldab käsitleda teatrit mitte ainult tähenduste süsteemina, vaid ka sensoorse ja materiaalse sündmusena.

Vaata ka: teatrifenomenoloogiaTeatrifenomenoloogiaFenomenoloogiline lähenemine teatrile, mis keskendub etenduse vahetule meelelisele ja kehalisele kogemisele, kohalolule, materiaalsusele, atmosfäärile ning vaataja tajule.Loe edasi , kehastamineKehastamineProtsess, milles etendaja annab rollile, tegelaskujule, ideele või tegevusele oma keha, hääle ja kohalolu kaudu tajutava lavalise kuju.Loe edasi , kohaloluKohaloluEtendaja ja vaataja tajutav siin-ja-praegu olemine ühises etendussituatsioonis ning etendaja võime koondada oma kehalise tegevusega vaataja tähelepanu.Loe edasi , näitlemineNäitlemineEtenduskunstiline praktika, milles näitleja kasutab keha, häält, tegevust, kujutlusvõimet ja kohalolu rolli või muu lavalise funktsiooni loomiseks.Loe edasi , vaatajakogemusVaatajakogemusVaataja subjektiivne tervikkogemus etendusest, mis hõlmab tajulisi, emotsionaalseid, kehalisi, kognitiivseid, ruumilisi ja sotsiaalseid kogemusi.Loe edasi .