ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas
Avaleht›Teatmik›Sõnastik›Postdramaatiline teater
Sõnastik

Postdramaatiline teater

Teatripraktikate ja esteetikate koondmõiste, milles draamatekst ja fiktsionaalne tegevus ei ole enam tingimata lavastuse keskne ega teisi väljendusvahendeid hierarhiliselt korraldav element.

Postdramaatiline teater (ingl postdramatic theatre) on mõiste, millega kirjeldatakse eeskätt 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi teatripraktikaid, kus traditsioonilise draama – sidusa loo, tegelaste ja tekstikeskse ülesehituse – domineeriv positsioon on nõrgenenud.

Mõiste ei tähenda teatrit „pärast draamat” kronoloogilises mõttes ega seda, et tekst teatrist kaoks. Pigem ei ole näidendNäidendDraamavormis kirjalik tekst, mis on loodud või kasutatav lavaliseks esitamiseks ning võib olla lavastuse dramaturgiliseks lähtealuseks.Loe edasi enam tingimata lavastuse hierarhiline kese. Tekst, keha, ruum, heli, video, liikumine ja muud väljendusvahendid võivad toimida võrdselt oluliste või iseseisvate kihtidena.

Postdramaatilises teatris võib narratiiv olla katkestatud või fragmentaarne, tegelaskuju ebastabiilne ning etendaja liikuda rolli ja iseendana esinemise vahel. Oluliseks võivad muutuda kohalolu, kordus, kestus, kujund, atmosfäär ja publiku otsene suhe sündmusega.

Mõiste on tihedalt seotud Hans-Thies Lehmanni 1999. aastal ilmunud teosega Postdramatisches Theater, kuid postdramaatiliseks nimetatavad praktikad kujunesid juba varem avangardi, tegevuskunsti, tantsu ja eksperimentaalse teatri mõjul.

Postdramaatiline teater ei moodusta üht kindlat stiili. See on analüütiline katusmõiste väga erinevatele praktikatele ning konkreetse lavastuse nimetamine postdramaatiliseks eeldab alati täpsustamist, millised draamajärgseks peetavad tunnused selles tegelikult esinevad.

Vaata ka: draamaDraamaNäitekirjanduse põhiliik ja mitmetähenduslik teatriteoreetiline mõiste, mis võib tähistada lavale mõeldud teksti, dramaatikat tervikuna või kitsamalt üht näidendiliiki.Loe edasi , dramaturgiaDramaturgiaNäidendi, lavastuse või muu etenduskunstiteose ülesehitus ja sisemine seostatus; mõiste võib tähistada ka teatava autori, ajastu või kultuuri näitekirjandust.Loe edasi , lavastusdramaturgiaLavastusdramaturgiaProoviprotsessis kujunev lavastuse dramaturgiline struktuur, milles materjali valik, järjestus, rütm ja erinevate lavastuskomponentide suhted luuakse koos lavastuse arenemisega.Loe edasi , etendajaEtendajaÜldnimetus inimesele või mõnel juhul objektile, kes täidab etenduses esitavat või tegevuslikku funktsiooni; hõlmab näiteks näitlejaid, lauljaid, tantsijaid ja muusikuid.Loe edasi , kohaloluKohaloluEtendaja ja vaataja tajutav siin-ja-praegu olemine ühises etendussituatsioonis ning etendaja võime koondada oma kehalise tegevusega vaataja tähelepanu.Loe edasi .