ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas
Avaleht›Teatmik›Teatriteooria
Teatmiku teema

Teatriteooria

18 terminit · 0 tsitaati.

Terminid 18

Kogu sõnastik
Draama Näitekirjanduse põhiliik ja mitmetähenduslik teatriteoreetiline mõiste, mis võib tähistada lavale mõeldud teksti, dramaatikat tervikuna või kitsamalt üht näidendiliiki. Elusus Etenduse ja etendajate „elava” siin-ja-praegu toimumise kvaliteet ning selle tajumine vaataja poolt; ingliskeelses teoorias seostub mõistega liveness. Kehalisus Keha kui etenduse materiaalse, tajulise ja tähendusi loova aluse omadus ning etendaja ja vaataja kehade roll teatrikogemuse kujunemisel. Kehastamine Protsess, milles etendaja annab rollile, tegelaskujule, ideele või tegevusele oma keha, hääle ja kohalolu kaudu tajutava lavalise kuju. Kohalolu Etendaja ja vaataja tajutav siin-ja-praegu olemine ühises etendussituatsioonis ning etendaja võime koondada oma kehalise tegevusega vaataja tähelepanu. Kood Kultuuriliselt või kunstiliselt kujunenud reeglistik, mille alusel märgid seostuvad tähendustega ning vaataja saab etenduse elemente tõlgendada. Märgisüsteem Omavahel seotud märkide ja nende kasutusreeglite kogum, mille kaudu etendus organiseerib ja vahendab tähendusi. Näidend Draamavormis kirjalik tekst, mis on loodud või kasutatav lavaliseks esitamiseks ning võib olla lavastuse dramaturgiliseks lähtealuseks. Performatiivsus Tegevuse, ütluse või korduva praktika omadus mitte üksnes midagi kujutada või kirjeldada, vaid selle sooritamise kaudu sotsiaalset tegelikkust, suhteid või identiteete esile kutsuda ja kujundada. Postdramaatiline teater Teatripraktikate ja esteetikate koondmõiste, milles draamatekst ja fiktsionaalne tegevus ei ole enam tingimata lavastuse keskne ega teisi väljendusvahendeid hierarhiliselt korraldav element. Semioos Märkide tekkimise, toimimise ja tõlgendamise protsess, mille käigus etenduse elemendid omandavad vaataja jaoks tähendusi. Teatraalsus Teatrile omane või teatrilisust esile toov kvaliteet, mis võib tähistada lavastatud, konstrueeritud ja vaatajale nähtavaks tehtud esitust nii teatris kui ka laiemates kultuuripraktikates. Teatrifenomenoloogia Fenomenoloogiline lähenemine teatrile, mis keskendub etenduse vahetule meelelisele ja kehalisele kogemisele, kohalolule, materiaalsusele, atmosfäärile ning vaataja tajule. Teatrikonventsioon Ajalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud kokkulepe või väljendusreegel, mille abil etendajad ja publik mõistavad teatrilise tegevuse, märkide ja vormivõtete tähendust. Teatrimärk Etenduses tajutav element, mis viitab millelegi endast erinevale ja omandab tähenduse teatrilise ning kultuurilise märgisüsteemi kaudu. Teatrisemiootika Semiootika haru ja teatriteaduslik lähenemisviis, mis uurib teatri märgilist loomust ning seda, kuidas etenduse eri märgid ja märgisüsteemid tähendusi loovad. Teatriteooria Teatri meetodeid, eesmärke, funktsioone, omadusi ja toimimispõhimõtteid üldistavate käsitluste ning mudelite kogum. Žanr Kunstiteoste liigitamise kategooria, mis koondab teoseid ühiste vormiliste, dramaturgiliste, temaatiliste, stiililiste või vastuvõttu suunavate tunnuste alusel.