Sirly Lätt

Kui sa asju ei näe, siis see ei tähenda, et seda olemas pole. See on ju sinu mälestustes olemas. Kui mina asjadest aru ei saa, siis ei tähenda, et sel mingit loogikat polnud. Aga lavastaja ju arvaski, et las vaataja ise mõistatab ja harutab neid sasipuntraid. Etenduses haakusid mitu liini - ühelt poolt sümpaatne austusavaldus 100 a. tagusele kitsarööpa raudtee Sonda-Mustvee liini avamisele. Teisalt mälestuste ja lootuste hoidmisest, et ei leitaks ennast olukorrast, kus viimane rong on juba läinud. Kolmandaks mainiksin inimsuhteid. Ei saa olla kohtumõistja, kui õiged olid suhete hoidmise võtted.

Järjejutt Eesti estraadilegendidest, mõnusat äratundmist eakamale publikule. Mõistan, et algmaterjali on palju ja millestki ei raatsi loobuda, kuid seekordne 4 tundi oli ilmselge liialdus. Ikka sama ajastu, samad poliitised pinged. Ei puudu armusuhted ega alkoholilembus. Vahel lausa kahju auväärseid staare osati negatiivses valguses näha. Nimetaksingi projekti Kiidjärve teatriks, sest aastast aaastasse peamiselt samad tegijad. Samas ikka väga super osatäitmised super näitlejate poolt. Kui võttagi Lõuna-Eesti ringreisina, millest ühe osa moodustab ka suvelavastus ning isegi ilm on soosiv, siis igati positiivne elamus.

Mõjus ja tundlik lugu mitte ainult Raimond Valgrest, vaid ka paljude inimeste elumuutustest ja unistuste purunemisest. Aastad 1939-1949 ei soosinud õnnelik olemist, samas naudime ikka ja jälle romantilist ja helget Valgre loomingut. Huvitavad lahendused lavakujunduses, hoogsad tantsunumbrid ja head näitlejad. Sander Roosimägi oli stiilne ja särav ning lahendas lugupidavalt ka Raimondi põlastusväärsemaid hetki. Bändikaaslaste seas oli nii tuttavamaid kui vähemtuttavaid poisse, hea kooslus. Etendus kestis küll üle 4 tunni, aga ei pidanud igavlema ja istmete kõvadust kiruma.

Väga tihe ja pingeline etendus, suurepärane näitlejate Laura Petersoni ja Priit Piusi koostöö, üllatavalt aus ja eluline tekst Ott Aardamilt Algselt tundub etenduse fookus imetlemas ideaalset üksikisa, kuid ajakirjaniku intrigeerivad küsimused toovad välja, et liiga rangete piiride seadmine ja suur organiseeritus võivad välja viia lahkukasvamiseni ja tunduvad hoopis ahistamisena. Kuidas kohaneda kui imeliselt alanud kooselu jõuab halli argipäeva? Kuidas jääda arvestavaks ja lugupidavaks? Mitte vastanduda, parem aktsepteerida erinevusi, jätta alles vabadus. Palju teravaid küsimusi, palju teravaid vastuseid. Mitte õigeid ega valesid. Hea soovitus - astuda korraks partneri kingadesse, veel parem soovitus - astuda kõigepealt enda kingadest välja. Põgenemine ei ole lahendus. Soovitan väga

Kirjelduses on kõik juba justkui öeldud - noore näitleja koostöö kogenud näitlejaga. Ühine elu nii laval kui garderoobis ja veidi aimatavalt ka väljaspool teatrit. Mõnusalt jälgitav, tore ja sujuv koostöö näitlejatelt. Kuid etenduse osas olid omavahelised suhted liiga viisakad, märkuseid teineteisele esitati üsnagi delikaatselt. Ei mingit intriigi. Kas selline heatahtlikkus ka päriselt eksisteerib, oleks huvitav uurida päris näitlejatelt.

Alustuseks pean mainima, et etendust vaatama läksin ainult Elmo Nüganeni pärast. Elmo lavastusi on ju väga palju nauditud, kuid teda ennast laval näha pole viimasel ajal olnud liiga palju võimalusi. Hästi usutav ja südamlik ja kaasahaarav, iga pisidetail toetas Kindrali tundeid ja läbielamisi. Kõrberebases ei pidanud pettuma, sügav kummardus. Mis ajast lugu rääkis, polnudki oluline. Inimestevahelised suhted, ootused partneritele ja lähedastele on igal ajal ühtmoodi mõistetavad. Austus, truudus ja lojaalsus saadavad häid inimesi. Kõhklejatele vihjan, et ei pea pelgama südalinnakeelset esitust, sünkroontõlge on sümpaatselt kuulajat arvestav, jõuab jälgida nii laval toimuvat ning ühtlasi puuduvaid keelelünki täita.

Arvata sinisilmselt, et kõik on korras, mitte märgata, mitte mõista. Etendus avab silmad, kuhu me oleme jõudnud sõnavabadusega ja ükskõiksusega. Pigem hoolime rohkem varjupaiga loomadest. Tähelepanuta jäänud teismelised kalduvad radikalismile, elu oleks nagu arvutimäng, kus puudub vastutus tegude eest. Etendus rõhutab kuskile kuuluvuse tähtsust, inimlikkuse ja mõistmise vajadust. Minu soovitused, ehkki rasked teemad, ei peaks pelgama pileti ostmist.

Uhke ja võimas! Imeline lava! Eranditult suurepärased näitlejad! Hoopis omapärane lähenemine läbi erinevate kultuuride. Ei tahagi emotsioonidega laiutada ja üllatusi ära rääkida - seda peab ise nägema.

Episoodid väikerahva sünnist, lootustest ja traagikast. Erinevad situatsioonid - tõsised ja koomilised, kõik keerutamas väljasuremise ning selle põhjuste ümber. Ühelt poolt oli üsna huvitav lavakasutus, kuid teisalt väga küsitav oli väänlemine ja tõmblemine, ei kõnetanud see müstiline loits.

Pimeduse asemel hoopis väga valgustav etendus, mis õpetab tajuma maailma teistsugusest vaatenurgast. Rõõmud ja mured on meil kõigil ikka samad. Hästi südamlik, siiras ja optimistlik. Suurepärased näitlejad, Ühtlasi tunnistan pattu, et peale kohtumist pimemasööriga olen ikka harjumuspärase "Head nägemist" sooviga lahkunud...