Lavastusest
Metsade vahel on vana, unustatud jaam. Juba aastaid pole seal enam peatunud ainuski rong ... Mõnede arvates pole neid ronge seal enam aastaid sõitnudki. Siiski tulevad jaamaülem Mihkel ja tema tütar Ester neid igal hommikul ja õhtul jaama vastu võtma ja teele saatma. Ester suudleb konnasid ja Mihkel ootab tagasi oma naist, kes aastate eest salapäraselt kadus. See kõik võiks kesta nii nagu muinasjutus aegade lõpuni, kui ühel päeval ei satuks vanasse jaama üks mees...
Viimane rong on lavastus, mis küsib vaatajailt kuidas elada ja armastada nii, et me ühel õhtul, pimedal jaamaplatvormil ei peaks üksinduses avastama, et viimane rong on juba aastaid tagasi läinud.
Etendus on kahes vaatuses ning kestab 2 tundi ja 20 minutit.
Osatäitjad
Vaata kogu truppiNäitlejad (6)
Veel laval: lisaks Avinurme rong ja teised...
Loominguline meeskond
Arvustused 3
Vaata kõiki (3)
Kes minevikku ei mäleta....
Kui sa asju ei näe, siis see ei tähenda, et seda olemas pole. See on ju sinu mälestustes olemas.
Kui mina asjadest aru ei saa, siis ei tähenda, et sel mingit loogikat polnud. Aga lavastaja ju arvaski, et las vaataja ise mõistatab ja harutab neid sasipuntraid.
Etenduses haakusid mitu liini - ühelt poolt sümpaatne austusavaldus 100 a. tagusele kitsarööpa raudtee Sonda-Mustvee liini avamisele. Teisalt mälestuste ja lootuste hoidmisest, et ei leitaks ennast olukorrast, kus viimane rong on juba läinud.
Kolmandaks mainiksin inimsuhteid. Ei saa olla kohtumõistja, kui õiged olid suhete hoidmise võtted.
