Lisette

Lavastuses tõuseb esile mitmetasandiline musikaalsus, mida toetavad nii Valter Soosalu helilooming kui ka Anna Mazurtšaki lavaline musitseerimine. Muusikalised elemendid, sealhulgas sõnaseletused ja kujuteldav keelpilliorkester, lisavad lavastusele erilise rütmi ja mängulisuse. Näitlejatest paistavad eriti silma Hele Kõrve temperamentses ja karikatuurses ema Philaminte rollis ning Priit Pius, kelle Trissotin on eneseimetluses koomiliselt võluv. Anu Lamp toob oma Bélise tegelaskujuga lavale tasakaalu ja sügavust, tõestades taas oma meisterlikkust keele ja alltekstide valdamisel. Lisaks rikastavad lavastust Marika Aidla koreograafia, Lilja Blumenfeldi visuaalselt mõjuv stsenograafia ning Tom Tristan Kidroni videokujundus. Teemade tasandil on lavastus tabav satiir pretensioonikast snobismist, pseudointellektuaalsusest ja pealiskaudsest eneseimetlusest. Samas tõuseb esile ka armastuse jõud, mis vastandub tühistele sõnamängudele ning tõelise ja teeseldud tarkuse vastasseisule. Lavastuse finaal peegeldab nii Molière’i ajatut irooniat kui ka universaalset usku armastusse kui siduvasse jõudu. Kokkuvõttes on Priit Strandbergi lavastus tugev ansamblitöö, mis tasakaalustab koomilise mängulisuse ja satiirilise täpsuse. Mõned kohad võivad küll kohati kalduda ülemängimisse, kuid see ei vähenda lavastuse mõju ega selle hästi läbi komponeeritud rütmi. Peenekoeline, musikaalne ja visuaalselt kaunis klassikaline komöödialavastus, mis pakub nii naeru kui ka mõtlemisainet.

Lavastus paistab silma suure näitlejaansambli sujuva koostöö, rikkaliku visuaalse esteetika ja muusikalise mitmekesisusega. Kostüümikunstnik Eugen Tambergi ajalooliselt inspireeritud riietus, kunstnik Jaagup Roometi vaheldusrikkad dekoratsioonid ning Andrew Lawrence-Kingi muusikaline kujundus loovad terviku, mis on nii visuaalselt kui ka heliliselt nauditav. Üks lavastuse eripärasid on narride elutarkus, mis ilmneb läbi teravmeelse dialoogi ja karakterite mitmetasandilisuse. Kristjan Üksküla Jaques’i monoloog „Maailm on lava“ mõjub seekord mitte lihtsalt kui vaimukas tõdemus, vaid kui sügav ja eksistentsiaalne arutlus inimeste ettemääratuse üle. Hele Palumaa Rosalind ja Kaspar Velbergi Orlando kehastavad armastuse ja identiteedi otsinguid realistlikult ja tundlikult, tuues esile inimliku tõsiduse, mis balansseerib komöödia kergust. Lavastus on mitmekihiline ja mitmetasandiline – seal kohtuvad Shakespeare’i ajastu traditsioonid ja kaasaegne teater. Narrimütside all peitub sügavam arutlus elu ja inimloomuse üle, mis ulatub kaugemale lihtsast lustimisest. Laval on küll rohkelt koomilisi elemente, kuid see pole lihtsalt meelelahutus – pigem mänguline ja samas mõtlemapanev teatripeegel, kus vaataja võib ära tunda nii iseennast kui ka ühiskonda laiemalt. Kokkuvõttes on Uku Uusbergi "Nagu teile meeldib" lavastus stiilne, detailitundlik ja sisutihe Shakespeare’i tõlgendus, mis toob esile nii ajatud väärtused kui ka narratiivi sügavama tähenduse. Visuaalselt nauditav, sisuliselt mitmetasandiline ning suurepärase ansamblimänguga lavastus, mis pakub nii rõõmu kui ka mõtteainet.