RUIK! (2026)

„Mul on hea meel näha, et teid siia on nii palju tulnud!“ Etenduse esimene lause. Pooled kohad olid tühjad. Lavastuse viimane etendus. Kolm võimalust: • Lavastamise käigus sisse tambitud etendust sisse juhatav lause; • Eneseiroonia; • Varasemate etenduste järel tekkinud usk – viimasele etendusele oodati veel vähem. Milline neist kolmest, võis vähemalt osaliselt selguda etenduse käigus. Kuigi mitte täielikult, tegemist ei ole teisi välistavate sisudega – ka kõik kolm võivad koos olla. Etenduse nimi pole siinkohal (eriti) oluline – õnnetuse vorm ja sisu pole ainulaadsed. Tunduvad isegi mingil määral tüübilised olevat. Lavastus oli pühendatud sotsiaalsele probleemile. Lavastus oli kokku pandud grupitööna. Grupi moodustasid sarnased inimesed – sugu ja vanus. Tundus ka – neid kõiki iseloomustas sarnane aktivism. (Aktivism – on valitud kitsas väärtussisu, mida siis esindatakse, jättes selle vastu olevad faktid ja loogika lihtsalt tähelepanuta. Mõnikord lausa valetatakse faktide osas.) Kui kujutada ette grupitööna valmivat lavastust, mida võiks olla huvitav vaadata, siis peaks selle valmimisel osalema ka vastupidisel arvamusel olevad isikud ja nende arvamus, seisukoht peaks jõudma lavale. Jõuliselt lavale. Siinkohal vastandus – dialoogiline ja monoloogiline (lavastus). Monoloogiline lavastus esindab ühte seisukohta, mida siis tambitakse, lootuses kulutada vaataja pähe auk etendusele kukutatud rohkem kui kahe tunni jooksul. Vaatasin monoloogilist lavastust. Ei lasknud auku oma pähe, minu kogetud, kogetavat maailma ei esindanud mitte ükski kujund/argument. Olin etenduse jooksul süüdistatav. Advokaadist ilma jäetud süüdistatav. Sõnaõigusest ilma jäetud süüdistatav. Tuli troika kokku, pidas ennastimetlevaid kõnesid ja mõistis lurjuse süüdi. Süü on grupiviisiline. Ja kuna ma kuulun gruppi, kelle üle kohtu mõistati, siis tegin enesetapu juba esimese vaatuse lõpus. Tegin selle vaikselt, nurga taga. Näitlejad said vaid teise vaatuse ajal näha – veel mõned kohad on tühjaks jäänud. Paar märksõna – „sotsialistlik realism“, Brecht. Sotsialistlik realism tähendas nõudmist – kujutatava isiku iseloomujooned ja saatus teose lõpplahenduses pidid olema selges seoses tema sotsiaalmajandusliku staatusega -…