Lavastusest
Kujutlege sooja augustiõhtut. Pärastlõunane leitsak on taandunud mõnusaks õrnatuuleliseks suvekallistuseks. Laval tõmbab bänd oma keeled pingule, kostab trummi lootustandev podin. Ja nüüd! Lavale kihutavad seitse näitlejat – või olid need sead – ja panevad pöörase energiaga Ülenurme aasad rõkkama. Just nii võiks see olla, sest sel suvel on Musta Kasti kodu Eesti Põllumajandusmuuseum ehk MUHK.
Suvelavastus „RUIK!“ tutvustab sealsel ringareenil etüüdide, muusika, laulu ja tantsu kaudu iga võimaliku nurga alt sigu. Jah, nimelt sigu, kes kordamööda rõhuvad ja represseerivad, lustivad ja raevutsevad, pillavad ja pilavad. Krõõt kutsub „heleda jaalega“ sigu rukkist, põrsakesed ehitavad erineva kvaliteediga kinnisvara ning ühist veskit loomade juhitud farmis, notsud sõidavad rongiga Porilasse, käivad pidudel liha letti löömas, õgivad ja pugivad ja laamendavad; ruigavad ja kiunuvad, kui on aeg hakata seakisa tegema; ja võimatu saab võimalikuks, kui siga lendab.
See on kahevaatuseline laudakabaree – lõbus, laululine, tantsuline ja raevukas uurimus võimust ja selle kuritarvitamisest. Pidu tuleb sigavinge ja kõva ning vaheajal saab suppi ka.
Kas moraali loetakse? Ei!
Kas mudas püherdatakse? Oo jaa!
Kas saab naerda ja kaasa laulda? Absoluutselt!
MUHK ehk EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM
Teatripileti ettenäitamisel on sissepääs muuseumietenduse päeval 25% soodsam: täispilet maksab 6 EUR ning sooduspilet 4 EUR. Muuseum on avatud kell 10:00-18:00, kuid näituste sulgemise ja etenduse algamise vahel on võimalik külastada muuseumi kohvikut.
AITÄH
Helin Pihlap, Tommaso Maganzani, Tartu Ratsakool, Kostüümilaenutus Maskeraad!
TOETAJAD
Kultuuriministeerium ja Tartu linn
Osatäitjad
Vaata kogu truppiNäitlejad (7)
Veel laval: BÄND
Loominguline meeskond
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
Poliitiline teater
„Mul on hea meel näha, et teid siia on nii palju tulnud!“ Etenduse esimene lause. Pooled kohad olid tühjad. Lavastuse viimane etendus. Kolm võimalust: • Lavastamise käigus sisse tambitud etendust sisse juhatav lause; • Eneseiroonia; • Varasemate etenduste järel tekkinud usk – viimasele etendusele oodati veel vähem. Milline neist kolmest, võis vähemalt osaliselt selguda etenduse käigus. Kuigi mitte täielikult, tegemist ei ole teisi välistavate sisudega – ka kõik kolm võivad koos olla. Etenduse nimi pole siinkohal (eriti) oluline – õnnetuse vorm ja sisu pole ainulaadsed. Tunduvad isegi mingil määral tüübilised olevat. Lavastus oli pühendatud sotsiaalsele probleemile. Lavastus oli kokku pandud grupitööna. Grupi moodustasid sarnased inimesed – sugu ja vanus. Tundus ka – neid kõiki iseloomustas sarnane aktivism. (Aktivism – on valitud kitsas väärtussisu, mida siis esindatakse, jättes selle vastu olevad faktid ja loogika lihtsalt tähelepanuta. Mõnikord lausa valetatakse faktide osas.) Kui kujutada ette grupitööna valmivat lavastust, mida võiks olla huvitav vaadata, siis peaks selle valmimisel osalema ka vastupidisel arvamusel olevad isikud ja nende arvamus, seisukoht peaks jõudma lavale. Jõuliselt lavale. Siinkohal vastandus – dialoogiline ja monoloogiline (lavastus). Monoloogiline lavastus esindab ühte seisukohta, mida siis tambitakse, lootuses kulutada vaataja pähe auk etendusele kukutatud rohkem kui kahe tunni jooksul. Vaatasin monoloogilist lavastust. Ei lasknud auku oma pähe, minu kogetud, kogetavat maailma ei esindanud mitte ükski kujund/argument. Olin etenduse jooksul süüdistatav. Advokaadist ilma jäetud süüdistatav. Sõnaõigusest ilma jäetud süüdistatav. Tuli troika kokku, pidas ennastimetlevaid kõnesid ja mõistis lurjuse süüdi. Süü on grupiviisiline. Ja kuna ma kuulun gruppi, kelle üle kohtu mõistati, siis tegin enesetapu juba esimese vaatuse lõpus. Tegin selle vaikselt, nurga taga. Näitlejad said vaid teise vaatuse ajal näha – veel mõned kohad on tühjaks jäänud. Paar märksõna – „sotsialistlik realism“, Brecht. Sotsialistlik realism tähendas nõudmist – kujutatava isiku iseloomujooned ja saatus teose lõpplahenduses pidid olema selges seoses tema sotsiaalmajandusliku staatusega -…
Loe edasi
