1984 (2025)

Süsteem kontrollib kõike. Režiimi silmad on kõikjal. Igas ruumis, igas toas on ekraan, mis näeb ja salvestab kõik: liikumised, mõtted, tunded. Igasugune individuaalsus ja privaatsus puudub. Vaid üks vale mõte või tundevirvendus näol toob kaasa paratamatu hukkumise. Usaldada ei või kedagi. Ka iseennast mitte. Elukorraldust suunab ja kontrollib partei. Suure Venna tahe määrab mineviku, oleviku ja tuleviku tõe!

Oli aeg, mil asjad olid teisiti. Vist. Inimene võis ise otsustada, kuidas elada ja mille poole püüelda. Millal see oli? Mu mälukatked on liiga ähmased, et milleski kindel olla. Kas keegi veel mäletab? Kas keegi veel tunneb, et süsteem on läbinisti mäda? Mida teha? Keda usaldada? Kas astuda vastu ja riskida kõigega? Või hoida end tagasi, mitte mõelda ja oma elu võimalikult märkamatult süsteemi teenides lihtsalt mööda saata?

Me kohtume. Kohas, kus ei ole pimedust!

Lavastaja Taavi Tõnisson: „Hiljuti sattusin nägema üht meemi: „Please, make Orwell fiction again!” Orwelli düstoopiline tulevikunägemus on peaaegu tõeks saanud. Mind puudutab küsimus lootusest. Kas on olemas jõud, mis suudab kurssi muuta? Või on ideoloogilise veendumuse nimel kõige inimliku maha surumine ja purustamine ainus tee? Kas oleme astumas pöörasesse tsentrifuugi, kus inimhingel puudub väärtus? Või on siiski veel lootust paremale, helgemale ja inimlikumale maailmale? Tundub, et oleme taas teelahkmel ja ainult aeg näitab, milline režiim ja väärtussüsteem osutub püsivamaks.”

Tegemist on Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunstikooli koostöölavastusega, mis seob omavahel sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente.