Lavastusest
Mis on siis päris, kas see, mida meie ette kujutame, või see, mida teised usuvad? „Alice Imedemaalt” viib publiku mängu keerisesse, kus väljamõeldis on reaalsem kui päriselu ning lõpuks varisevad nende kahe vahel viimasedki piirid.
Lavastuse aluseks olevast Lewis Carrolli lasteraamatust „Alice Imedemaal” on aegade jooksul kujunenud omamoodi tüvitekst, mis on oma juured ajanud igale poole – selle põhjal on tehtud mitmeid filme, lavastusi, loodud muusikat ning sellele leiab rohkelt viiteid ka popkultuuris.
Osatäitjad
Vaata kogu truppi
Loominguline meeskond
Galerii
Kõik 10 fotot
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
Ootused olid vist liiga kõrged…
Alice´i lugu mulle väga meeldib ja tausta teades on seal sisu ikka igas vanuses vaatajale ja kuulajale.
Etendus algas reipalt, tavapärasest formaadist pisut teistmoodi, kuid mingil hetkel jõudis kohale, et edasi see nagu ei liigugi. Koguaeg jäi lootus, et äkki nüüd hakkab miskit juhtuma…. aga siiski ei juhtunud. Kiidan huvitava lähenemise eest – mäng kaamera ja varjudega! Varjude mäng oli efektne, kuid läks minu hinnangul pisut pikale. Saalis nagunii pime, isegi lava oli pime ja kahjuks ka mu 10+ vanuses laps toetas pea õlale, sest uni tahtis silma kippuda.
Kuna etendus ei olnud pikk, siis vaheaega ei olnud, kuid lahendus, kuidas saalitäit rahvast ikkagi mitte päris unne suigutada, oli taas üllatavalt toredasti lahendatud😊
Kogemuse võrra jälle rikkam.
