Neljas õde (2023)

Poola ühe huvitavama dramaturgi Janusz Glowacki (1938–2017) näitemäng esitab võimaliku versiooni sellest, mis juhtus Tšehhovi kolme õega pärast seda, kui nad olid lõpuks Moskvasse jõudnud.

See Moskva pole aga enam Tšehhovi-aegne unistuste paik, vaid 1990ndate varakapitalismi tõmblustes vaevlev Venemaa metropol, kus eluvõõrad intelligendid seisavad vastamisi nahaalsete ärikate ja sulidega. Uue tõotatud maana kerkib nüüd Moskva asemel silme ette hoopis Hollywoodi filmitööstus, kuhu pääsemiseks näibki avanevat soodne võimalus. Absurdi ja groteski kalduv must komöödia räägib avaramas mõttes inimestest, kes ei suuda endale tunnistada, et nad elavad sootsiumis, mille aeg on lootusetult möödas.

Näidendi toob lavale ukraina tunnustatud lavastaja ja teatripedagoog Stanislav Moissejev, kes mitmeid aastaid töötas Kiievi Ivan Franko nimelise Rahvusteatri kunstilise juhina.