Lavastusest
On äikeseline ja tormine öö. Ürgses metsas asuv röövliloss käriseb kõuekärgatusest pooleks. Samal hetkel sünnib Ronja – ronkmustade juustega tugev ja temperamentne, särasilmne ja rõõmus, uudishimulik ja julge tüdruk. Algab uus ajajärk, uus elu. Tasapisi õpib Ronja tundma Mattise metsa ja selle fantastilisi elanike. See on karm ja karge keskkond, milles toimetulemiseks peab olema julge, osav ja kartmatu. Aga see on ka kodu.
Kasvades mõistab Ronja, et maailm ja inimesed on palju mitmetahulisemad ja vastuolulisemad kui esialgu arvata võiks. Mida tunneb laps, kui ta avastab, et inimeste sõnad ja teod ei käi alati kokku? Kuidas tulla toime asjaoluga, et sinu parim sõber on su isa verivaenlase poeg? Kuidas elada kooskõlas oma südamehäälega ja teisi haavamata?
Lavastaja Taavi Tõnisson: „Astrid Lindgreni „Röövlitütar Ronja” on üks minu lapsepõlve vaieldamatuid lemmikuid. Loo ürgne keskkond on karge ja karm. Samas on see täis seiklusi ja müstikat, mis mõjusid mulle lapsena ja ka täna kujuteldamatult põnevana.”
Osatäitjad
Vaata kogu truppiNäitlejad (13)
Loominguline meeskond
Artiklid 2
-
Vendade hüpe valgusesse ja Ronja kevadehüüd
Vanemuise „Vennad Lõvisüdamed“, autor Astrid Lindgren, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Staffan Götestam, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulutekstide autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila, valguskunstnik Tõnis Järs. Mängivad Oskar Seeman,…
-
“Röövlitütar Ronja” ehk Noorsooteatri võimas kevadehüüd
“Ronja, su lapsepõlv algab õige suurejooneliselt,” lausus Loviis oma vastsündinud tütrele, seistes ise välgu tabamusel tekkinud haigutava kuristiku äärel. Seda, et ka Eesti noorsooteatri “Röövlitütar Ronja” algab õige suurejooneliselt, tõendab vaid üks pilk maast laeni ulatuvale lavale: mitmetasandilisele…
Arvustused 4
Vaata kõiki (4)Võimas lavakujundus ja südamlik noortekas!
Võib julgelt öelda, et kogu lava oli lavakujundust täis - maast laeni, äärest ääreni ja see oli omamoodi vaatamisväärsus, kui osavalt näitlejad sellele "seinal" oma etteastet tegid:) Liikumine kaljudel, lossimüüridel, kuristikuäärel ja stseenide vahetused olid sujuvad ja kõvasti andis juurde ka valguse mäng/ videoinstallatsioon, mis eristas ajajärkusid ning aastaaegu.
Põnevalt oli lahendatud Ronja kasvamine beebieast nooreks tütarlapseks. Mida ma täpselt silmas pean, seda võiksite minna ise juba vaatama:)
Nukunäitlejad sulandusid igal hetkel taustaga, kiidan nende kostüümilahendusi.
Kogu etendust saatis kohati kurvameelne, kuid kaasahaarav muusika, Loviisi hundilaul kummitab siiani.
Lugu räägib sõprusest, armastusest, perekonnast, vaprusest - kuigi sihtgrupiks on kooliealised lapsed, siis midagi õpetlikku leiab nii suurem kui ka väiksem.
Minu 10-aastane arvas etenduse lõpuks, et pisut pikale venis see etendus (kokku 2h40min), kuid ise ei saanud arugi, sest haaras kaasa ja aeg lendas.
Näitlejad sobitusid kenasti oma rollidesse. Peategelase rolli täitmist kiidan kõige rohkem.
Ilus oli vaadata, kuidas laval tekkis harmoonia ja lõpptulemuseks oli südamlik lavastus.














