Vabakutselise näitleja ja lavastaja Elina Purde loominguline platvorm.

Teater sünnib kirest, vajadusest luua. Sa pead üles leidma materjali, mis puudutab Sind nii sügavalt, et teisiti ei saa, kui see lavale tuua. Ja siis sünnib ime. Alguses oli soov ja tahe…

Miks nimi LavaKus? On ju see väga sarnane nimele “lavakas”, mis on mu enda lõpetatud Lavakunstikooli hüüdnimi.

Aga sellepärast: see nimi ringles mul pikalt pikalt peas. Nendel õrnadel hetkedel, kui unenäost libised reaalsusesse. Ja kui ma hakkasin vaatama, kas ma saan kasutada kasutajanime LavaKus Facebookis, avastasin ma, et ma juba kuulun selle nimega gruppi.

Lavakus oli loodud 5. oktoobril 2016 maestro Roman Baskini poolt. Ning sellesse gruppi kuulus Ülle Kaljuste, Liina Tennosaar, Viire Valdma, Külliki Saldre, Kiiri Tamm, Villu Tari ja mina.

Selles grupis ei olnud mingit tegevust. Ainult need nimed. Minul oli õnn Romaniga koostööd teha ja lava jagada tema lavastuse “Mesallianss” raames. See oli üks lusti täis tükk, kus Roman mängis minu tegelaskuju isa. Iga etendus oli ta 100% kohal, hingates ja elades tüki südamerütmis. Roman oli minu Lavastaja. “Jõhker koll” nagu ütleks arvatavasti mu kursavend Uku Uusberg. Mees, kes käis oma rada ning leidis oma ideedele mängukoha kõikvõimalikes kohtades.

Vaadates seda gruppi, mis ta loonud oli – see oli nagu kaabutõste kusagilt kõrgemalt.

Ja kuna minu eelmine “kodu” SKENE lahkus minust saatuse tahtel, siis tuli minu juurde LavaKus.