Raivo

Katsetasin esimest korda etenduse vaatamist veebi vahendusel. Pean ütlema, et ootused (tehnilises mõttes) olid pisut kõrgemad. Võiks ju eeldada, et tänapäeval saab vähema vaevata kvaliteetset pilti üle neti edastada, kuid tundub, et siiski veel mitte. Tegevus toimus väikeses korteris ning 360-kraadine kaamera oli paigutatud keset tuba lakke (ma arvan). Ometi olid lähikaadrid suhteliselt teralised ning nägude/ilmete "lugemine" keeruline... Samuti ei ole minu meelest 360 kraadi jälgimise mõttes mugav - nurga valimine ja vahetamine muutis teema jälgimise katkendlikuks - väga ei tahaks etendust vaadates kaamera liigutamisega tegeleda - võib-olla on see midagi, millega lihtsalt vaja harjuda. 180 kraadi oleks parem. 1080p (mis mul vaatamise ajal kirjade järgi oli) peaks minu loogika järgi olema oluliselt parema kvaliteediga, kui mulle paistis.. Kokkuvõtteks - tehniline pool jättis palju soovida. Oma hinnangus ma seda siiski väga arvesse ei võtnud. Lavastuse materjal on hästi ja nutikalt kirjutatud. Kui vahel (harva, väga harva siiski!) tekib teatris tunne, et tool, millel istud on ääretult mugav ning ümbritsev hämarus ja taamalt kostuv tasane jutusumin sunnivad sind vägisi naudingu märgiks silmi sulgema, siis antud juhul ei külastanud need tunded mind kordagi. Kuigi kodune keskkond oleks kõike eelpool kirjeldatut vägagi soosinud. Et mitte liiga palju "ära rääkida", siis mainin lihtsalt, et püant oli tore ja ootamatu isegi... Teema ise võiks nii mõnelegi ehk liigagi tuttav olla, pannes mõtlema, et mis siis see eesmärk on.. kas teekonna nautimine on olulisem sihtpunktist? Või tegelikult valikut pole? Maarja ja Märt kuidagi sobisid minu meelest kokku - mitte, et see oleks mingil põhjusel üllatav, aga.. siiski - oli hea jälgida nende omavahelist energiat. Kindlasti sooviks seda lavastust ka teatrilaval näha.

Pean tunnistama, et läksin pisikese eelarvamusega tükki vaatama - et kahtlane teema, kauge vbl. Kas tasub ikka minna jne.. tasus minna. Nauditav on vaadata, kui inimesed teevad seda hästi, mida nad teevad. Tänusõnad kõigile kolmele laval olnule ja kõigile neile, kes nö lava taga lavastuse ja etenduse loomisel kaasa lõid.

Pean ütlema, et olin meeldivalt üllatunud, kui ladusalt kõik sujus ja kokku sobis. Noored tundsid end laval hästi ja see paistis välja ka nende mängust. Ülle Kaljuste oli selle rolli jaoks nagu loodud :) Suurepärane.

Et stand-up on keeruline žanr, pole kellelegi uudis. Õnnestumine ja mitte nii väga õnnestumine sõltub oluliselt kohaletulnud publikust ja vahest isegi paarist inimesest rahva seas, kes teisi suudavad kaasa tõmmata. Eestlased üldiselt ei kipu kõva häälega lavalt kostuvatele küsimustele vastama ja see võib esineja nö hoo veidi maha tõmmata. Vene Kultuurikeskuses etendunud Plaan B-s oli ka seda vahel tunda, kuidas väike kohmetus või ebakindlus Kaidul ligi püüdis pressida. Üldiselt kulges kõik ladusalt - mõned teravamad torked Eesti avaliku elu tegelaste suunas andsid palju juurde. Ehk oleks võinud enda "materdamisega" veidi lühemat aega tegeleda - mingi hetk tundsin sellist kohmetust, et kas ma peaksin nüüd kaasa tundma või siis hoopis mõtlema, et pole asi nii hull midagi, sa oled ikka tore mees tegelikult :) - ilmselt see viimane, aga kui seda enesehaletsust liiga palju saab, siis jääb mulje nagu nurutakse komplimenti vmt. Hiljem garderoobi järjekorras kuulsin paari lauset, et "täna ei olnudki ühtegi head nalja" ja "lõpus vajus ära" - ei saa nõustuda - oli ikka häid kohti ja igav ei hakanud. Ootan huviga järgmisi asju ja soovin edu. Ja soovitan kõigil Ricky Gervais'i kuulata/vaadata :)

Ei läinud aeg raisku. Muusika oli hea, kohati täitsa nauditav?