Piret

Selle suve kõige parem teatrielamus. Hea lugu, hästi mängitud rollid, hea lavastus. Selles oli nii kunstinik Kondase elulugu ja loomingut, Viljandi linna minevikku. Hea leid, et näidatud tegelikult elanud linnakodanikke, kõik see sobis hästi kokku suveõhtuse Viljandiga. Oli nalja, oli kurbust ja nostalgiat, muusika ja laulud sobisid imehästi. Natuke oli salapära ja kõhedat "teispoolsuse" tunnet (tegelane Surm). Aga kunstniku elurõõm ja elutahe mängis selle üle nagu elu ja kunst võidab ka päriselt surma. Tulin ära kui lõppes ja tundsin, et olin saanud tüki Eesti kunstijaloost ja Viljandi linna minevikust, selline õdus tunne oli.

Etendus sobis hästi Kammivabriku tööstushoonega, dekoratsioonid ja hall tonaalsus lõi õhkkonna ühiskonnast, kus valitseb totaalne kontroll ja tasalülitamine. Etendus pani mõtlema ühiskonna, sõna- ja mõttevabaduse üle ja kui tugevalt saab maha suruda inimeste isiksust ja vabadusi, millise piirini saab minna. Pärast etenduse lõppu oli tunne, et tegelikult me oleme ju ise elanud sellises ühiskonnas ja alles nüüd saad aru kui rusuv see kõik tegelikult oli, ometi siis ka elati, oldi noored ja õnnelikud.