Vähemalt selline mulje jääb Vanemuise etendusel soorollidest. Naised on tugevad ja vankumatud, mehed on järgijooksjad ja kuidagi pea-laiali-otsas tüübid. Nähtud etendusel on asendusnäitlejaid, tükki pole ammu mängitud, kõik on kuidagi pisut rabe. Ometi on selles kõike, mida keskmine vaataja otsib – kirge ja pettumusi, värvikaid karaktereid, huvitav muusikaline kujundus, hästi… Loe edasi »

Minu esimene kogemus Theatrumi etendustega. Algselt tundus selline “konverentsi” formaat pisut hirmutav, eriti arvestades etenduse pikkust. Aga mida rohkem etendus edenes, seda enam tundsin end kaasa haaratud mängu peensustest, huumorinüanssidest ja teatavast intiimsusest, mis tekkis lavalolijate ja publiku vahel. Oli väga nauditav esimene kogemus!

Selline totaalne teater, mis hoiab sind kogu aeg justkui nõelte peal. Etenduse lõpuks oled ise sama väsinud ilmselt, kui näitlejad laval, aga see on selline magus väsimus sellest, kuidas kõik su närvilõpmed on olnud viimseni pingul ja sellest, et mõistad: jumal tänatud!, võin olla oma valikutes vaba.

Karl Laumetsa väga omanäoline ja nauditav käekiri jätkub ka selle lavastuse juures. Põimub müstiline ja mütoloogiline. Riho Kütsari trollide kuningas on etendus omaette, aga kogu lavastus on nauditav, täis ootamatusi ja pöördeid.

Sellel etendusel istudes tekkis küll tahtmine ülatoodut hüüda. “Mis seal “Kalevipojas” ikka uut on”, mõtlesin toona Vanemuise teatri mängukava sirvides, aga Anu Lambi nimi pani kõrva kikitama ja pileteid soetama. Aga see polnud ühe näitleja keskne etendus, vaid tõeline ansamblimäng. Sadamateatri blackboxi hämarus, lavakujunduse loov minimalistlikkus, meeliergutav muusikaline kujundus ja… Loe edasi »

Viisin oma teismelise poja vaatama etendust, mille aluseks olnud raamatu järgi on ta oma nime saanud. Oma lapsepõlve lemmiklugu lavale kujutleda oli väga raske – eks see vist olegi nii kõigi lemmikraamatutega, mille lugu ja tegelased on Sinu peas juba ammu kindla kuju saanud. Vanemuise lavastus oma minimalistliku lavakujunduse ja… Loe edasi »

Mis mul küll mõttes oli, kui säravaks suveajaks ostsin piletid etendusele, mille masendav sisu mulle ju raamatust ammu tuttav? Ei tea, aga küllap paelus mõte kirjandusklassikaga kohtumisest teatrilaval. Kammivabriku tehasehoone atmosfäär sobis antud etendusele suurepäraselt, olles hall ja anonüümne ja andes külastajale võimaluse olla sama anonüümne. Loo lahtirullumine võttis aega,… Loe edasi »

Ja seda mitte sugugi halvustavas mõttes – pigem vastupidi. Kui on lavastus, milles looduslik asukoht mängib ülisuurt rolli, siis see on “Serafima ja Bogdan”, kus Peipsi-äärsel võsal on mängida ääretult suur roll. Seal sünnitakse ja surrakse, see on mõtteliseks ja füüsiliseks piiriks kahe (pea)tegelase loo vahel. Loo jutustamine kahel erineval… Loe edasi »