Lavastusest
Peipsiveerel asuvad juba vanast ajast vene vanausuliste külad, kus elu oli küll kehvem, kuid ausam. Järgiti vanu traditsioone ja elati lihtsat elu, austades jumalat ja püüdes kala. Ükski suurem muutus pole nende inimeste elu vääranud.
Siis aga tuleb nõukogude aeg ning eestlasest miilits, kolhoos ja repressioonid. Jumal hakkab vaikselt eemalduma ning igaüks on järsku omapäi. Niikaua kui kannatada saab, pole veel hullu, seda ikka osatakse, kuid kui hakatakse sibulaid ja kurke turule viima ning Peipsiveerele saabub jõukus, siis... Jõukusega hakkama saamine ja iseendaks jäämine on keerulisem.
Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed.
Osatäitjad
Vaata kogu truppiNäitlejad (9)
Loominguline meeskond
Artiklid 1
Arvustused 2
Vaata kõiki (2)
Võsateatri kõrgem klass!
Ja seda mitte sugugi halvustavas mõttes - pigem vastupidi. Kui on lavastus, milles looduslik asukoht mängib ülisuurt rolli, siis see on "Serafima ja Bogdan", kus Peipsi-äärsel võsal on mängida ääretult suur roll. Seal sünnitakse ja surrakse, see on mõtteliseks ja füüsiliseks piiriks kahe (pea)tegelase loo vahel. Loo jutustamine kahel erineval moel, algusest lõpuni ja lõpust algusesse tundus esialgu pisut hirmutav, aga kui ikkagi lõppude lõpp kätte jõudis, tundus, et seda lugu ei olekski saanud teisiti jutustada. Kogu see keskkond ja trupi suurepärane mäng andis elamuse, mida oli tükk aega raske endalt maha raputada.
