Lavastusest
Laena mulle kannelt, Vanemuine!
Kaunis lugu mõlgub meeles.
Muistse põlve pärandusest
Ihkan laulu ilmutada.
Laval rullub lahti regivärss ja pajatab meile loo vana Kalevi ja tedremunast sündinud Linda noorimast lapsest Kalevipojast, kes pikima kiviheitega saab riigi valitsejaks. Mis valu ja rahutus on selles võimsas kangelases, kes alatasa käib isa haual nõu küsimas? Mis ajab ühe mehe maailma äärt otsima? On temas midagi ürg-eestlaslikku, äratuntavat, meile kõigile omast – oleme ehk tõesti kõik Kalevite järeltulijad?
Rahvuseepos „Kalevipoeg“ on meie kultuuripärandis nagu paekivi Eesti kaldapealsel – igiomane, igiammune, tuntud ja tundmatu üheaegselt. See eesti rahva jaoks erilise tähendusega teos, mis on tihedalt seotud meie rahvusliku identiteedi, keele ja kodutundega, jõuab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval Vanemuise lavale.
Lavastus pälvis Eesti Teatriliidu parima sõnalavastuse aastapreemia (2018)!
Lavastusgrupp tänab abi eest: Valdur Mikita, Britta Laumets, Marin Laak, Kristi Metste, Kersti Heinloo, Celia Roose, Kalevipoja muuseum, Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
Osatäitjad
Vaata kogu truppiNäitlejad (10)
Loominguline meeskond
Galerii
Kõik 14 fotot
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
Laena mulle kannelt, Vanemuine!
Sellel etendusel istudes tekkis küll tahtmine ülatoodut hüüda. "Mis seal "Kalevipojas" ikka uut on", mõtlesin toona Vanemuise teatri mängukava sirvides, aga Anu Lambi nimi pani kõrva kikitama ja pileteid soetama. Aga see polnud ühe näitleja keskne etendus, vaid tõeline ansamblimäng. Sadamateatri blackboxi hämarus, lavakujunduse loov minimalistlikkus, meeliergutav muusikaline kujundus ja näitlejate suurepärane koosmäng tekitasid nii visuaalselt nauditava kui ka südamepõhja puudutava elamuse. Vanemuise kannel heliseb endiselt vägevalt.
