Katrin Urke

Valitud 2023a publiku lemmikuks. Väga lihtne pere lugu, koomilised tegelased. Oleks oodanud enamat. Häiris pidev röökimine ja närvitsemine. Peretüli ei ole minu jaoks kuigi naljakas. Ei olnud ka mingit sisulist üllatust või erilist mängulist lahendust. Näitlejad mängisid hästi.

Tõstatab küsimusi. Mis on õige ja mis on vale? Kuhu võib viia jäikus või põhimõtte kindlus? Kas ja kellele saad elus loota? Kui pastor lõpuks tuleb arsti käest vabandust paluma on viimane tööst ja lähedastest ilma jäänud ja netimaailm elab oma elu edasi. Mõlemad süütavad sigaretid ja tunnistavad,... Super head naisosatäitjad. Väga kurb lugu algusest lõpuni.

Mis saab siis kui ihaldad kedagi teist peale enda elukaaslase ja lased kiusatusele end juhtida. Või elad unistuses ja ei suuda reaalsusega leppida. Huvitavalt põimitud lugu. Kuidas kõik otsused ja teod võivad olla oma vahel seotud ja mõjutada ka teiste elu. Tempokas lugu, pakub pinget ja mõtteainet. Meeldis lavakujundus ja lavastuse ebatavalised lahendused.

Lootsin rohkem teada saada suurmehe elust ja tööst, enamasti käis teema tema naiste ümber. Hulluse ravimine läbi jututeraapia ei olnud ka kuigi usutav. Hullu mängimine oli veenev, aga õudne. Oleks oodanud ka huvitavamat lahendust lava kujundusele. Meeldis lõpp, mis ennustas saabuvat sõda (see oli mõjus). Võib vaadata kui ajast ja rahast kahju ei ole.

Etendust oli raske vaadata, kuna mul ei olnud piisavat ettevalmistust toimuma hakkavast, kuigi mingi reklaami olin enne pileti ostmist läbi lugenud. Üllatusena tuli ka üks vaatlus. Teema oli jahmatav eriti praeguse sõja ja koroona kontekstis. Kõrvalteemad, kuhu võib viia üle mõtlemine, inimeste käitumine pingesituatsioonis ja naised meeste kollektiivis olid ka väga kõnekad. Mõtlemist jagus pikalt peale etendust.

Sisutihe ja hästi mängitud etendus. See pidev kohvi joomine ja klatsijuttude levitamine. Igikestvad teemad- armastus või kohustused? Mille valiksid sina?

Mirtel mängis väga hästi. Etendus oli huvitav, ootamatute pööretega ja suutis hoida pinget lõpuni. Soovitan!

Etendus kestis 2 tundi ja 40min. Ropendamine, veidrad tantsud, küsitava sisuga laulud. Meeldisid monoloogid Terje Pennielt ja paar viimast Epliku lugu. Kui oleks alguse agresiivsust vähendanud, pool jama vahelt ära jätnud võiks isegi vaadata.

Ei olnud naljakas, eriti praegusel ajal. Lavakujundus oli veider- mustad madratsid, teler, toolid. Lugu unistustest, nagu surra koos või ehitada kirik. Ei kõnetanud. Ingli etteaste oli meisterlik ja näitlejad mängisid hästi, aga sisu jäi nõrgaks.

Jant, kokaraamat, muusika, raskete aegade meenutus huumorivõtmes. Vaesuse nukrad rõõmud.