Anu Fuchs-Otti

Kiidjärve oma päikeseloojanguga loob erilise õhkkonna. Üritus on hästi korraldatud - parkimine, söök, jook, vetsud, päikesesirmid, pleedid - kõigele on mõeldud. Oleme ära vaadanud ka Vana Klaveri ja ADA samas kohas, seega tundus loomulik, et jätkame ka Roheliste Niitudega - õige otsus. Lavastuses on nii sisu, laulu ja tantsu igale vanusele-maitsele. Lugu jutustab kenasti lahti vanema generatsiooni muusika elu-olu ka nooremale põlvkonnale. Väga huvitav vaatamine-kuulamine. Soovitan kindlasti vanemale generatsioonile, palju toredaid meenutusi-äratundmisi nende nooruspõlvest. Oma ema ja isa viin vaatama kindlasti järgmisel aastal.

Lavastuse sisu oli vägagi Oti ja Märdilik - pisut jabur ja kummaline. Väga häirivaks osutus pidev ropendamine. Ma ei olegi aru saanud mis on tänapäeva etendustes sellega taotletud, et enamus tekste on roppusi täis. Kas üritatakse sellega teatrisse tuua nooremat generatsiooni? Olla pop ja noortepärane? Kui nii, siis kas need noored peaksidki üldse teatris käima? Vanasti seostati teatrit kultuuriga ja roppused pole seal sobilikud. Lavastus ise oli keskpärane meelelahutus, kohati oli isegi teemasid mille üle mõtiskleda. Meeldejäävaks muutis selle etenduse pigem asjaolu, et veidi peale etenduse algust tekitas äikesetorm elektrikatkestuse. Vihma valas nii, et katus andis läbi ja lavale solises vett korralikult, näitlejatest rääkimata. Õnneks suudeti olukord taastada ja etendus jätkus. Lavastust soovitaks juhul, kui pileti hind jääks 30euro kanti , 45-st eurost oli veidi kahju.

Hästi valitud koht. Tekitas väga mõnusa, eheda tunde. Head näitlejad. See lugu suutis mu emotsioonide palli lükata üle ääre ja panna veerema, keerlema, pöörlema mitmeks nädalaks. Mõistsin iga tegelaskuju seisukohta ja elasin seda läbi koos nendega. Nutsin nii etendusel kui ka terve tee koju Tartusse sõites. Eelistan iga kell sellist hingeni puudutavat, emotsioone raputavat ja hästi näideldud draamat punnitatud ja labasele komöödiale. See etendus ei lähe veel niipea meelest. Soovitan neile, kes ei karda tundeid tunda.

Üdini täis head huumorit ja näitlejameisterlikkust. Pole pikka aega niimoodi naernud, saime hea tuju mitmeks päevaks. Etendus meeldis lausa niivõrd, et otsustasime oma vanemad ka seda vaatama viia ning ise veelkord koos nendega vaadata. Jõudu meistritele!

Segane lugu. Jutustuse üldmõte jõudis kohale Tartu ajaloost, kuid kohati oli etendus lünklik, hüplev ning muusikalised vahepalad üsna seosetud. Isa-tütre muusikalised palad kõlasid kõrvale ebameeldivalt, samuti ei olnud sobilik meelelahutuslikul õhtul "slava ukraini" loosungid. Etenduse päästsid Karol Kuntseli ja Ken Rüütli näitlejameisterlikkus, huvitavalt oli lahendatud ka Talvesõda lumesõja näol. Kokkuvõtvalt - õue sai, kodust välja sai, etendus oli üldpildis vaadatav, kuid üsna krõbeda piletihinna tõttu ei soovitaks teistele edasi.

Mõisa imeline aed ja õhkkond andsid sellele õhtule veel omakorda erilise tunde. Üle pika aja on toodud lavale üks hea huumoriga eluline etendus, kus suudeti emotsioonid ja tekst ette kanda ilma ropendamisteta. Näitlejameisterlikkus sai särada ja tõsisemadki meeled lahutatud. Soovitan kindlasti kõigile kes veel "vanakooli" teatrist lugu peavad!