Eesti dramaturgia

Naisel seisab ees kohtumine inimesega, kellel on tema elule väga suur mõju olnud. Ta võtab hetke aega, et segaste tunnete ja ootamatu olukorraga toime tulla. Hetkest saab tund, mille jooksul mängib ta läbi kogu kohtumise. „Tund ... loe edasi »

Mika Keränen on kirjutanud mitu eesti lastekrimkat, mis annavad kokku juba väikese raamatusarja: „Varastatud oranž jalgratas“, „Peidetud hõbedane aardelaegas“, „Vana roosa maja“, „Salapärane lillenäppaja“. Neist esimene on Ingomar Vihmari dramatiseeringuna 2010. aastal Eesti Draamateatris lavale ... loe edasi »

Naised tahavad olla nendega koos. Mehed tahavad olla nende asemel. Nad tegutsevad öösiti ja peamiselt nädalavahetustel. Nad on iseenese suurimad vaenlased. Nad on oht sealt, kust sa oodata ei oska. Nad on lantimiskunstnikud. PS! Kui sa oled ... loe edasi »

„Kontaktis“ tõukavad juhuslikud kohtumised ja kokkupõrked tegelasi mitmes Läänemere äärses riigis ootamatult iseendasse vaatama, endaga uuesti ühendust võtma ja avanema, et oma „kookonist“ välja astudes eluga edasi minna. See on lugu universaalsest soovist olla ühenduses ... loe edasi »

Ma ei tea, kuidas kirjutada praegusest ajast. Lihtsam on kirjutada sellest, mis on juba olnud. Kui Aja Lugu on ise välja sõelunud selle, mis on tähtis. Aga praegu? Hästi. Tegevus toimub siinsamas – teate seda kiirtoidukohta, mis ... loe edasi »

Ühes vanalinna külalistemajas Müüritüki tänaval puutuvad kokku täiuslikult erinevad inimesed: ettevõtja, kirjanik, kokk, astrofüüsik, vöörmünder, ema, klaveripoiss, taksojuht, Ahto ja Merike jpt. On laupäeva õhtu. On omad, on võõrad. On mehed, on naised. On suhted, ... loe edasi »

Tartus Supilinnas hakkavad juhtuma põnevad sündmused, kui Belgia professorilt varastatakse tema oranž jalgratas ning koos politseiga asub varast otsima ka lastekamp. Sopiline Supilinn ja tema tolmused tagahoovid ning õdusad nurgapealsed poed, tuttavad vanaprouad ja kahtlased ... loe edasi »

„Hecuba pärast“ on tragifarss, mis sündis näitlejate meeleheitlikest katsetest otsida vastust ühele lihtsalt küsimusele – kes ma olen ja miks ma seda kõike teen? Lavastuse peategelaseks on noor meesnäitleja, kellel on õhtul „Hamleti“ esietendus. Kuid ... loe edasi »

"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." on Elmo Nüganeni instseneering A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" neljandast osast. Lavastus on jätkuks romaanisarja teisel köitel põhinevale "Tõde ja õigus. Teisele osale", kuid moodustab omaette loo ... loe edasi »

Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaanisarja teist osa tavatsetakse alapealkirjastada kui "inimese võitlust Jumalaga". Kelle teisega saakski võidelda ärksa vaimuga väga noor mees, kes on tulnud maalt linna ja sattunud "puht eesti kooli", kus valitseb keelte ... loe edasi »

Maailmas on nii palju pisikesi inimesi. Nende elu pole kerge, neile tehakse pidevalt ülekohut. Nad on vaesed mehed. Õnneks on ka neil siiski midagi, mille peale loota. Mõni paks raamat, mille sees on olemas vastused ... loe edasi »

Andrus Kivirähki näidend on ühe Eesti suguvõsa ja ühe kodutalu lugu. Matused on tänapäeval tihti ainuke koht, kus kõik sugulased kokku saavad. Elustuvad ühised mälestused ja lõkkele löövad vanad kired. Kes lõhub nüüd puud, kes võtab ... loe edasi »