Tammsaare “Tõe ja õiguse” romaanisarja teist osa tavatsetakse alapealkirjastada kui “inimese võitlust Jumalaga”. Kelle teisega saakski võidelda ärksa vaimuga väga noor mees, kes on tulnud maalt linna ja sattunud “puht eesti kooli”, kus valitseb keelte paabel, kultuuride konflikt ning filosoofiliste ja revolutsiooniliste ideede rägastik, kes näeb, kuidas tõerääkimine ja vale saavad hoopis teise tähenduse, kuidas raha on kuningas, maailm on ebaõiglane ja vastuste asemel tuleb robinal hoopis uusi küsimusi? Just sellisesse keskkonda satub Indrek, kes tuleb Vargamäelt härra Mauruse erakooli. Loomuliku osana kuulub sellesse aega ka esimene armumine – ja kahjuks ka kaotusevalu. “Tõde ja õigus. Teine osa” paneb küsima küsimusi rahvusest, eestlaseks olemisest, tõest, truudusest, Jumalast ja armastusest.

“Tõe ja õiguse” teise osa tegevus leiab aset 20. sajandi algusaastatel. Härra Mauruse ja tema kooli loomisel on Tammsaare saanud inspiratsiooni Hugo Treffnerist ja tema eragümnaasiumist, kus kirjanik ise õppis.

Möödunud on kaheksa aastat lavastuse “Tõde ja õigus. Teine osa” esietendusest ja peale on kasvanud uus põlvkond noori – nii vaatajate kui ka tegijate hulgas. Elmo Nüganeni esimene Tammsaare-lavastus on Põrgulaval tagasi, härra Mauruse koolipoiste ning Ramilda ja Molli rollides eelmisel aastal lavakunstikooli XXV lennu lõpetanud näitlejad. Uute osatäitjatena teevad kaasa ka Mikk Jürjens ja Kristjan Üksküla.
– Tallinna Linnateater, 2012.

“Tõde ja õigus. Teine osa” etendused algavad erandkorras kell 18.00