Utoopia rannik. II osa. Laevahukk (2013)

Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri ühistöös jõudsid lavale Tom Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, selleks segavad teatrid trupid ja vahetavad lavastajad: 9. märtsil esietendus Linnateatris näidendikolmiku esimene osa "Teekond" Priit Pedajase lavastuses ning teine osa "Laevahukk" poolteist nädalat hiljem Draamateatris Elmo Nüganeni lavastuses.

"Laevahuku" peategelasteks on hiilgav plejaad 19. sajandi vene intellektuaale, kirjanikke ja ühiskonnategelasi, keda ahistab tsaar Nikolai I aegse sumbunud Venemaa õiglusetus – klassivahed, tsensuur, rõhumine, vägivald. Nende kirglikes filosoofilistes ja romantilistes aruteludes heiastub unistus paremast, õiglasemast maailmast. Ja õnnistavast armastusest. Sajandi keskpaigaks on nad aga kogenud, et ka suured Euroopa revolutsioonid ei muuda klassiühiskonna olemust ning ka eraelus on neid tabanud pettumused. Ja kaotused, surmaga silmitsi seismine.

Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. "Laevahuku" keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest – nii ühiskondlikest kui ka isiklikest – ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest.

“Laevahuku” peategelasteks on hiilgav plejaad 19. sajandi vene intellektuaale, kirjanikke ja ühiskonnategelasi, keda ahistab tsaar Nikolai I aegse sumbunud Venemaa õiglusetus – klassivahed, tsensuur, rõhumine, vägivald. Nende kirglikes filosoofilistes ja romantilistes aruteludes heiastub unistus paremast, õiglasemast maailmast. Ja õnnistavast armastusest. Sajandi keskpaigaks on nad aga kogenud, et ka suured Euroopa revolutsioonid ei muuda klassiühiskonna olemust ning ka eraelus on neid tabanud pettumused. Ja kaotused, surmaga silmitsi seismine.

Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. “Laevahuku” keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi “Põhjanael” (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte “Tornikell” (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest – nii ühiskondlikest kui ka isiklikest – ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest.