"Oled trammis näinud silti väljapääsu ei ole? Minul on just selline tunne, et minul ei ole enam väljapääsu."
Sanderi loos kohtuvad viinamaiad sõbrad, ohverdav abikaasa, armastav armuke ja nõudlikud kaasteelised. Kõik nad suunavad teda visalt, kuid kindlalt pahede küüsi. Koomiline draama liigub naeru ja traagika piiril, kus nalja taga peitub alati valu.
"Sa oled hea ja halb korraga nagu laps. Õrn ja julm ühteaegu."
"Jumalat ei ole kodus" ei moraliseeri ega õigusta. See vaatleb inimest sellisena, nagu ta on. Nõrga, andeka, eksiva ja igatsevana. Lavastus küsib, kas vastutus, südametunnistus ja jumal elavad inimeses endas ja mis juhtub siis, kui nad on justkui kodust ära.
"Igas inimeses peab elama Jumal. Aga vahel tundub, et ta ei ole kodus."
