Pinocchio (2025)

See on lugu vaesest puusepast Geppettost, kes nikerdab endale puust poja – Pinocchio. Võluväel ärkab nukk ellu, osutudes seiklusjanuliseks ja uudishimulikuks tegelaseks, kelle suurim soov on saada pärispoisiks. Kui Pinocchio kohtab Haldjat, kes lubab ta soovi täita tingimusel, et puupoiss õpib olema aus, hooliv ning julge, saab alguse rohkete pöörete ja värvika tegelaskonnaga seiklus, millest ei puudu huumor, vabaduseiha ja jäägitu mängulust, ega ka kiusatused ja ootamatused ning nendega toimetulekuks vajalik annus südametarkust.

Lavastaja Mirko Rajas: "See lugu on täis mängulisust, ootamatuid pöördeid ja head huumorit, mis aitab käsitleda ka keerulisemaid teemasid kerguse ja elurõõmuga. Pinocchio kaotab end ja leiab uuesti – ikka ja jälle –, olles kord kloun, kord märter, kord lihtsalt laps. Tema teekond ei ole sirgjooneline, aga igas komistuses peitub võimalus kasvuks. Läbi erinevate keerdkäikude õpib Pinocchio lõpuks siiski vastutama ja armastama ning tõdeb, et inimeseks saamine on lakkamatu protsess – keeruline, naljakas, valus ja kaunis korraga."

"Pinocchio" vormikeel on visuaalteatrile omaselt rikkalik, põimides elavat dialoogi, nukke, maske, liikumist, tantsu ja laulu. Ühtaegu lapsi ja täiskasvanuid kõnetava elava visuaalse kujundikeele, hoogsate stseenide ja sügava, ent mängulise sisuga lavastus ei anna valmis vastuseid, vaid kutsub kaasa mõtlema ja tundma – igaüht oma rada pidi.