Kirjuta arvustus
Jaga oma muljet — sinu arvustus aitab teistel teatrisõpradel valida.
Soovid arvustust kirjutada?
Arvustuse lisamiseks ja teiste arvustuste hindamiseks pead olema sisse logitud.
Logi sisseArvustused 1
Mõnusalt kihiline Saaremaa-krimilugu, kus kohalikud lood ja Hargla fantaasia segunevad nii, et ei teagi, kus lõpeb kohalik pärimus ja algab väljamõeldu.
Kas te ikka teate, kus asub Salme ehk teatrivaatlus: Peningi mõisas, Harjumaal. Algas kõik ühe telefonikõnega 2025. aasta suvel. — Tere, Indrek. Meil oleks üks mõte. Tahaksime, et kirjutaksid Salme Teatrile ühe Saaremaaga seotud näidendi. — Salme Teatrile? Jah, muidugi! Saaremaa. Salme. Viikingid… — Jah, aga no tegelikult… — Äkki laevmatused? — No miks mitte, aga… — Mõõgad, meri, muinasaeg… — Indrek, selline lugu, et Salme Teater ei asugi tegelikult Salmel. — Hmmm … mis mõttes? — See on hoopis Tallinnas. — Jajah. Muidugi. Kelleks sa mind pead? — Päriselt. Salme tänaval asume. — No võib olla. Aga Saaremaa teemal näidendit ikka tahate? — Jah. — Selge. Võib-olla ei läinud see telefonikõne päriselt nii. Aga võib olla läks. Minu kujutluses läks. Sest Salme Teatri nime kuuldes arvab ilmselt päris mitu teatrikülastajat, et rahvateater on Saaremaalt kohale sõitnud. Rahvateater see küll on, aga Salme nimi tuleneb tõesti tänavast, pärast seda kui 1987. aastal Jaan Tombi nimelise kultuuripalee teatriringile uus nimi oli vaja leida. Sest Jaan Tombiga seotud ajalugu polnud enam miski, millele alt üles vaadata - aga see on juba täitsa teine lugu. Nii et Saaremaa Salme lugu mängib tegelikult Tallinna Salme Teater. Samas - kui selline telefonikõne aset leidis, kuidas võis siis Indrek Hargla mõte edasi liikuda? Salme võrdub automaatselt muidugi kohe viikingitega. Tegelikult muidugi ei ole Salme ainult viikingid, Salmest on kirjutada küllalt ka hilisemast ajast. Näiteks lõi vähemalt kohalikus mastaabis 1962. aastal laineid ilmutus nimega flamingo. Sest ühte sellist elusuuruses eksikülalist Atla lahe rannal toona nähti. Nüüd võib teda näha Saaremaa muuseumis, aga kuhu ta tegelikult ise minna tahtis, pole teada. Või mõõkkala. 1998. aastal leidsid Karala kalamehed rannast 81-kilose ja peaaegu kahe meetri pikkuse troopilise mõõkkala. Kalale pandi nimeks Josefiine - nii suurel kalal peab ometi nimi olema! - ja temast sai alustusrjs topis, siis monument rannale…
Loe edasi