Bens või diisel (2026)

Käisin etendust mõni päev tagasi vaatamas ja tegemist on absoluutselt suurepärase tükiga. Tauraite ja Maidre energiad sobivad nii hästi kokku, temaatika on just selline, mida saime seltskonnaga pärast etendust veel edasi arutada.
Ise oleks ehk eelistanud, et oleks veel lõpus olnud a la 5 a hiljem sutsakas, mis viitaks sellele, kuidas kõigi elud edasi läksid, aga saan aru, et praegune lõpp laseb vaatajal ise edasi mõelda.
Soovitan!

Bens või diisel.
Tükk on lavastatud Tiina Tauraite sünnipäevaks.
Paar arvustust on ilmunud – kiidetakse TT mängu, teised olla „kah tublid“.
Mu jaoks oli see teatriõhtu sündmuseks.
Räägin näidendist – on ilmunud uus ja väga särav (näite)kirjanik.
Olen läbi lugenud enamuse Jaan Tätte paljukiidetud näidenditest, näinud kah hulka.
Mu maitse, mu kirjandusliku maitse järgi on see tükk neist kõigist selgelt üle – siin pole mingit pikka kaalumist.
Kui rääkida nähtust, siis oleks algusest ja lõpust kolm kuni viis minutit kärpesse minna.
Ja seal keskpaigas oleks võinud üks argumentatsioonikeerd juures olla – pean võimalikuks, see keerd pidigi lõimuma vaataja peas, seda ei pidanudki välja öeldama.
Reklaamis on öeldud, kirjutatud koostöös Martin Algusega. Ega ma tea, kas mentor Algus tegi seda asja paremaks või halvemaks. Ei saa välistada, et halvemaks.
Tegevuses oli pöördeid piisavalt, enamus neist olid tõeliselt ootamatud.
Publik naeris – minu huumorimeele järgi oleks võinud rohkemgi naerda. Aga loomupärase tagasihoidlikkuse tõttu ei hakanud ka kaaspublikule ette naerma.
Tükk räägib elust ja inimestest.
Tundsin ennastki ära, naersin ka enda üle.
Soovitan.
(Ootan talt järgmist – näidendit!)