Lavastusest
Kas inimene üldse võib õndsaks saada? Tahab või ei taha, võib või ei või? …
Ühe suletud teatrimaja keldrisse on kogunenud seltskond inimesi väga erinevatelt elualadelt. Neid ühendab soov vaadata enese sisse. Kuid nagu elus sageli juhtub, segab miski ootamatult vahele, niisiis tuleb tegelastel heidelda korraga nii sisemiste kui ka väliste takistustega.
Uku Uusbergi „Vaikus“ on ühelt poolt komöödia, kus tempot hoiavad värvikad karakterid, ootamatud pöörded ja hetkes sündiv huumor, teiselt poolt teravkeelne küsimusetõstatus inimhinge ajatust olemusest ning heast ja kurjast, õigest ja valest tänapäeva maailmas. Kuidas kõndida õiget rada, kui sisimas nügivad uhkus, ahnus, iharus, kadedus, aplus, viha või laiskus? Ja mis või kes üldse kehtestab tänapäeva ühiskonnas selle õige raja?
„Vaikust“ mängitakse äsja avatud ja 60 aastat oodatud uues Linnateatri suures saalis.
Osatäitjad
Vaata kogu truppi
Loominguline meeskond
Arvustused 1
Vaata kõiki (1)
kättesaamatu vaikus
Kui miski on kallis ja kättesaamatu (nagu näiteks teatripiletid) võib jääda mulje, et otsitav on midagi enneolematut väärt. Nii sattus lavatäis tegelasi nn "Vaikuse laagrisse" - et saada selgust oma segases elus, puhastada mõtteid ning leida õige tee oma hinge avanemiseks.
Võib olla teadis lavastaja, mis probleeme seal keegi lahendada püüdis, kuid vaatajale seda kahjuks selgeks teha ei suudetud. Juhuslike laagerdajate omavahelistest suhetest vihjati vaid põgusalt etenduse lõpus, mida kahjuks enam eelnevalt nähtuga ei osanud seostada.
Kirjelduses lubati komöödiat, ei leidnud miskit nalja.
Kokkuvõttes pigem tüütu, mida kinnitas ka üsna lahja aplaus
