Elada on olla teine (2026)

Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid. Pessoa – poeet ja erak – seisis sageli justkui elu ja maailma kõrval – ehk just seetõttu suutis ta märgata seda, mis teistele varjatuks jääb.

Lavastuses tulevad kuuldavaks Pessoa luule, proosa ja mõtisklused, luues nii füüsilisi kui ka metafüüsilisi ruume. Loodud maailmad nihkuvad, hajuvad, elavad – muutudes alati kellekski või millekski, viies vaataja poeetilisse ruumi, kus kohtuvad melanhoolia ja huumor, vaikne enesekaemus ja fantaasia. Pessoa küsimus „Quantos sou?” – „Kui palju mind on?” – saab laval nii helilisrütmilise kui visuaalse väljenduse.

Fernando Pessoa: „Olen iseendas loonud palju erinevaid tegelasi. Loon neid lakkamatult. Iga mu unelmat, niipea kui olen selle välja mõelnud, kehastab keegi, kes hakkab seda unistama minu asemel. […] Olen pelk näitelava, kust käivad läbi erinevad näitlejad, kes mängivad erinevaid näitemänge.”

„Teie sõnad tuletavad mulle meelde mu hinge…”

Ja nii polegi lõpuks teada, kelle hääl see üldse on – kas see, mis kõlab lavalt, või see, mis kõlab vastu meis endis.

Lavastus sünnib Theatrumi ja Eesti Noorsooteatri koostöös.