Vereliin (2025)

Mark Doherty "Vereliin" on isevärki absurdimaiguline iiri lugu, kus beckett'likud tegelased – isa ja poeg – otsivad poja võib-olla kunagi kusagil sündinud poega, kelle olemasolu oleks kinnituseks, et vereliin katkenud pole. Need kaks meest püsivad vaevu püsti, sest üks on saja-aastane ja teine on tema isa. Neil on kahe peale alles kolm jalga ja kolm kätt ning ainult nii palju võhma, et edeneda ettevõetud teekonnal 20 sentimeetrit tunnis ... kui on tugev pärituul. Ainult unenäos, kus surnuaial kohatud vanaeit Sal muutub nooreks, armastatud naiseks nende mõlema minevikust, tantsivad nad veel nagu vanasti, kui kõlas muusika ...

"Vereliin" ongi nagu ballaad veresidemest, legendidest ja kirest, mida jutustab läbi terve lavastuse oma akordioniga Isa Rice, külapreester, kes teab kõike sündidest ja surmast.

"Vereliin" on lugu, mis just selle trupiga jutustamist väärib. See on isade ja poegade ootuste, pettumuse, mõistmise, leppimise ja andestamise lugu mitte ainult isadele ja poegadele, vaid ka neile, keda nemad ja kes neid armastavad. Sellised lood teevad maailma paremaks.