Kirjuta arvustus
Jaga oma muljet — sinu arvustus aitab teistel teatrisõpradel valida.
Soovid arvustust kirjutada?
Arvustuse lisamiseks ja teiste arvustuste hindamiseks pead olema sisse logitud.
Logi sisseArvustused 1
Kui ajalugu kujundab teatrilava
Eestis tehakse rohkelt suveteatrit. Mõisahoovid, taluküünid ja -aidad, mitmesugused vabaõhuplatsid muudetakse ajutisteks teatrisaalideks. Enamasti näeb meelelahutuslikku produktsiooni, kus peamiseks tõmbenumbriks on tuntud näitlejate kehastatud kunagised muusika- ja meelelahutusmaailma suurkujud. 👍Rakvere Teater on liikunud vastupidises suunas. 9. oktoobril 2026 esietendus Rakvere linnuse müüride vahel Ameerika näitekirjaniku ja stsenaristi John Pielmeieri üks tuntumaid näidendeid „Agnes Dei” („Agnes of God”) Peeter Raudsepa lavastuses. Tegemist on Rakvere Teatri ja Virumaa Muuseumide koostöölavastusega. Etendusi mängitakse novembris ning taas veebruarist aprilli keskpaigani. Kuigi linnuse kapiitlisaali ruumid on püsikütteta, sõltub vaataja mugavus ilmataadist vaid mõnevõrra ning publikule on soovi korral saadaval soojad pleedid. Pimedal novembriõhtul valgustatud linnuse poole kõndides muutub keskaegne kindlus juba enne etendustki osaks teatrikogemusest. Sajanditevanused linnusemüürid, mille vahele lavastuskunstnik Reili Evart on loonud kloostri, meenutavad aegu, mil tõde ja usku kinnistati mõõga ja võimu toel. Nüüd jutustatakse samade müüride vahel aga lugu usust, süüst, süütusest ja tõe otsimisest. Ajastud on vahetunud, mõõgadki asendunud märksa peenemate mõjutusvahenditega, ent inimese soov leida või koguni omada ainsat tõde pole kadunud. Pielmeier on oma näidendi tegevuse paigutanud kloostrisse, kus toimub traagiline sündmus. Noor nunn Agnes on sünnitanud lapse, kes leitakse nunnakongist surnuna. Ema kahtlustatakse vastsündinu tapmises, ent Agnes ei suuda selgitada ei oma rasedust ega lapse surma asjaolusid. Tema vaimset seisundit saabub hindama kohtu määratud psühhiaater Martha Livingstone, samal ajal kui kloostriülem Miriam Ruth püüab noort nunna kaitsta. Esmapilgul näib lugu lihtsa kriminaalse mõistatusnäidendina. Kes tappis lapse? Kes oli tema isa? Kuid peagi taanduvad need küsimused märksa sügavamate eksistentsiaalsete vastuolude ees. Mis on süütus? Milles seisneb süü? Kas usk kaitseb inimest või võib muutuda vanglaks? Kas teaduslikult seletamatu, ent inimesele kogemuslikult tõene tegelikkus on ime? Kus lõpeb usk ja algab enesepettus? Näidend ja lavastus seavad küsimärgi alla usu ja uskmatuse, headuse ja pühaduse, süü ja süütuse. Õigemini ei seata kahtluse alla mitte niivõrd neid mõisteid endid, kuivõrd meie…
Loe edasi