Turandot (2024)

Kauni ja ligipääsmatu printsess Turandoti õukonnas tapetakse halastamatult kõik kosilased, kes printsessi esitatud kolme mõistatust lahendada ei suuda. Siis aga saabub salapärane prints Calaf, kes teab õiget vastust…

Giacomo Puccini viimane ooper „Turandot“ on justkui kolmevaatuseline chinoiserie – hiina esteetika, kirjanduse ja muusika tõlgendus ning imiteerimine itaalia helilooja poolt, kes ise kunagi Kaug-Idasse ei reisinud. Alates 18. sajandi keskpaigast valitses Lääne-Euroopa üldises kultuuripildis orientalism – esteetiline igatsus teistsuguse olemisviisi järele.

„Turandoti“ partituur on instrumentatsiooni ja kõlavärvide poolest väga rikka tekstuuriga. Puccini muusika eri kihid kujutavad iga tegelase vastuolusid ja ebakõlasid, samuti inimlikku vajadust armastada ja olla armastatud. Lavastaja Giorgio Madia soovib sellele suurejoonelisele muinasjutule ja Puccini võimsale muusikale pakkuda võrdväärselt dramaatilist lavastust, austades samas teose ajaloolist konteksti.

„Turandot“ on lavastamiseks üks keerulisemaid Itaalia oopereid. Lava vallutavad massistseenid kooride ja balletitrupiga, samas tuleb jutustada lugu ja pöörata tähelepanu muusikalisele kompositsioonile. Puccini „Turandot“ on külluslik sulam muusikast, draamast ja esteetikast – see itaalia helilooja teadis, kuidas luua ooperilavale ning pakkuda publikule unikaalset elamust. Kavatsen täielikult selle muinasjutuga kaasa minna, et avada selle imekauni ooperi erilist maailma ja poeesiat.
– Giorgio Madia, lavastaja ja koreograaf

Päev enne, kui ooper publiku ette jõuab, 12. aprillil kell 15.00 toimub Vanemuise suure maja fuajees „Turandotile“ pühendatud päev, kus räägitakse lähemalt Puccini muusikast, lisaks avatakse tema teost orientalistlikust vaatenurgast. Sissepääs prii, vajalik eelregistreerimine.