Nad mängivad üht mängu. Nad mängivad, et nad ei mängi.
/…/
Pean mängima nende mängu – nende mittenägemise
mängu, et ma näen nende mängu.
– Ronald David Laing

“Inimese anatoomia” fookuses on inimeseks olemise absurd tänasel päeval. Ootused parema homse ees on meil kõrged, aga kuidas selle poole pürgida, kui aeg ja ruum, milles hetkel viibime ajab totaalsesse segadusse. On vaja mitut õiget mina, sest olla tuleb üheaegselt nii siin kui seal ning korraga osata nii seda kui toda. Isiklik arvamus olgu alati taskust võtta. Veel parem kui mitu erinevat – igaks juhuks. Ja kes siis lõppude lõpuks ütleks – kas sinine või punane? Ükski entsüklopeedia ega eneseabiõpik ei aita, sest seal on kõigest eilsed õiged vastused. Täna aga käib juba hoopis teine mäng.