Arm (2024)

Läbi Euroopa ajaloo on kehtinud reegel, et kui sa sünnid mehena, siis tuleb sul võidelda, õigust nõuda, valitseda ja vastust anda, levitada seemet ja tappa, teha raskeid otsuseid ja surra oma ideaalide nimel.

Kui sa aga sünnid naisena, siis tuleb sul, jumala eest, nendest asjadest pikalt eemale hoida. Naise ülesanne on ikkagi tagada tasakaal ja järjepidevus. Naise ülesanne on teha elu ilusaks.

Aga kui sa juba mitmendat elu järjest sama ülesande otsa satud, siis kisub vägisi tüütuks küll. Vägisi tuleb peale kihk astuda üle piiridest ja keeldudest. Eriti veel kui mängus on suured tunded. Eriti veel, kui nõiaringist pääsemiseks ei piisa isegi pelgalt suremisest.

“Arm” on lugu on naistest – või tegelikult kõigist -, kes tahavad elada enda südame järgi. Sündmused hüppavad ürginimeste koopasuust sotsialistlikusse Poolasse, laevahukust kontsentratsioonilaagrisse, ärkamisaegselt Maarjamaalt 21. sajandi Eestisse. Need on lood, mis algavad armust ja lõppevad armidega.

---- varasem kirjeldus ----

Kuu ja päike. Aadlik ja alam. Kamraadid. Kallimad. Vaenlased. Tuttavad ja võhivõõrad. Millegipärast kohtuvad nad üha uuesti. Ükskõik, kui traagiliselt või pööraselt eelmine kohtumine ka lõppes – jälle viib saatus nad kokku. Kuidas seda nõiaringi murda? Kuidas jõuda armide asemel armuni?

Lavastus “Arm” viib vaataja turbulentsele teekonnale läbi terve Euroopa värvikireva ja sünge ajaloo. Eepiline ja visuaalne lavalugu jutustab kahest hingest, kellel lasub kosmiline saatus mängida läbi armastuse sada tuhat spektrit.