Kaugel keset Iirimaad, seal kusagil Mullingari kandis, elavad Rosemary ja Anthony – kaks keskeale lähenevat endassetõmbunud üksiklast. Nende kodutalud, vanad karjafarmid, asuvad nii tihedalt kõrvuti koos, et ühe kuurist on kuulda, kui teise köögis veekann vilistama hakkab. Ja ometi on just need talud, karjatarad ja perekondadevaheline vaen kaht naabrit lapsepõlvest saati eraldanud. Nii võib esmapilgul tunduda, et Rosemary ei arva Anthonyst suurt midagi, kuigi tegelikult on ta juba aastaid oodanud, et häbelik mees oma kummalisest tardumusest ärkaks ja kodusest karjamaasiilust enamat märkaks. Kui Anthony vanaldane isa ühel päeval mõista annab, et plaanib kodutalu veidrikust poja asemel kaugele sugulasele pärandada, asub Rosemary tegutsema ning ka Anthony avastab tasahilju, et tema õnne võti võib olla just visa ja kangekaelse Rosemary käes.