Edmond Rostand’i 1897. aastal kirjutatud ja samal aastal Théâtre de la Porte Saint-Martinis esietendunud näidend suure ninaga impulsiivsest mõõgakangelasest Cyranost, kes valdab teravat keelekasutust sama oskuslikult kui rapiiri, leiab aset 17. sajandi keskpaigas Pariisis.

Võrreldes Rostand’i näidendiga on ooper kontsentreeritud kolme peategelase, poeet-sõduri Cyrano, tema ihaldatu Roxane’i ja kadeti Christiani hingelisele maailmale. See, mis jäetakse ütlemata, on Tambergi muusikas sekundeeritud imeliste helipassaažide, pauside ja crescendoga, luues aimatavaid kujutluspilte peategelaste õnneunelma haprusest ja tragöödiast.

„Cyrano de Bergeraci“ loost on ilmunud üle neljakümne adaptsiooni nii teatris, televisioonis kui mujal. Aastal 2020 esietendus Londoni National Theatre’i versioon, peaosas James McAvoy, aastal 2022 linastus film „Cyrano“, peaosas Peter Dinklage.

Kas Rostand lõi Cyrano või hoopis Cyrano Rostand’i? Loodu ja looja vahel on habras piir. Millal üks teiselt juhtimise üle võtab, ei olegi oluline. Oluline on jõuda sõnumini.
– lavastaja Mare Tommingas