ELAB — Eesti Lavastuste Andmebaas

Plekktrumm (2023)

Arvustused ← Esilehele

Kirjuta arvustus

Jaga oma muljet — sinu arvustus aitab teistel teatrisõpradel valida.

Arvustused 1

Lisas: 30.03.2023

Pidevate üllatuste ning huvitava sisuga ja seda isegi siis kui raamat loetud ja film vaadatud

9/10Nähtud 8.02.2023

See on nüüd üks neid elamusi, mille kirjeldamiseks tuleb tõesti kasutada Agu Sihvka kombel lauset: "Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest..." sest "Plekktrumm" sisenes esimest korda ellu mitte Günter Grassi romaanina, ega ka Eesti Noorsooteatri uuslavastusena, vaid hoopis Volker Schlöndorff'i "Parima mitte-ingliskeelse filmi" Oscari võitnud filmina 1980ndate alguses, mil soome televisioon seda näitas (tegelikult on see üks neid väheseid filme, mida näidati korduvalt). Nii umbes 10-aastase poisikluti jaoks oli see selline vapustus, et nüüd 40 aastat hiljem on filmist tekkinud mõju ikka veel meeles. Esiteks tekkis hirm kõrgete treppide vastu - mis siis kui sealt otsast alla kukkudes lüüagi ajus millegi vastu, mis kasvu reguleerib ning selletõttu ka kasvime peatub või aeglustub (huvitav, et see hirm oli suuremgi võrreldes tõenäolisemaga, et üldse poolearuliseks end niimoodi põrutada võib). Filmis mängis peategelast, kes on selles loos filmiauhinna-kuldmehikese nimekaim, ehk Oskarit, 11-aastane poiss! Ja teeb seda nii vapustavalt hästi, et võikski uskuda, et temal ongi tegelikult kasv peatunud ning tegelikkuses on täiskasvanu. Soome kolides, sattusin kooli, kus mu klassiõel (ja heal sõbral) oli kasv peatunud 9-aastaselt, kuigi kuna temal oli see geenides, siis kasv sinnani oli ka aeglasem kui teistel ning natuke oli kasvu ka hiljem. Ent see on vast tõesti muidu ka selline roll, et kui seda lugu niiöelda kunstiliselt teha, siis vajabki ehk mingit muud lahendust. Ning eriti veel teatris, selle asemel, et päriselt kasutada lühikesekasvulist täiskasvanud nimest (muidu oleks meil ju oma teatrite näitlejaskonnast võimalik paluda Alo Kurvitsat osalema). Noorsooteatris on sellel oma vorm, mis lavastuslikus mõttes kontseptuaalne, aga sellest mõne hetke pärast, sest tahaksin veel natuke enne selle taustsüsteemi sees sobrada. Nimelt Günter Grass oli ise ka Danzigi-poiss, nagu tema Plekktrummi-loo peategelane. Noorena liitus ta SS-iga, mida ta alles vanuigi julges tunnistada avalikkusele. Tegelikult tegeledes ise selle süüpuhastusega oma terve elu ja vast teadjad oskavad selles…

Loe edasi