See oli enam kui 70 aastat tagasi, mil Gloria Palace`i luksuslikus kinosaalis avanes eesriie, tuues nähtavale mitte aga ekraani, vaid teatrilava, millelt võis kuulda elavaid hääli. Nii leidis Vene Teater 1948. aastal Eestis oma kodu.

Vene Teatri nüüdseks mahukas ajalugu sisaldab endas peatükke nii edulugudest kui ebaõnnestumistest. Vaheldunud on mitmed näitlejate ja lavatööliste põlvkonnad, kes on oma elu teatrile pühendanud. Mõneti üllatuslikult ei leia me sellest ajaloost aga märget Nikolai Gogoli “Surnud hingede” kohta.

Mõte lavastada “Surnud hinged” Vene Teatris tuli legendaarselt lavastajalt Elmo Nüganenilt.

Mitte kunagi varem pole Vene Teatri lavalaudadel saanud näha elustumas NN-i provintsilinna ja selle ümbruskonna elanikke, kelle rahu Tšitšikovi saabumine nii ootamatult purustab. Ja mitte kunagi varem pole Vene Teatris lavastajana üles astunud Elmo Nüganen. Siin loos saavad seega kokku mitu esimest korda aset leidvat sündmust, mis näivadki ühte kuuluvat: Elmo Nüganeni sügav pühendumus ja tundlik lavastajakäekiri ning Gogoli ainulaadne stiil.

Etendus on eestikeelse sünkroontõlkega