Kogu maa on kaetud valge lumega ja meri ei uhu rannale enam ainsatki pärli. Toomas on vana ja nipernaadisuvi saab läbi, aga ometi on ta olnud. Sumedaid öid, armastust, unistusi ja õnne ei kustuta me meeltest ükski talv. Inimesed naeravad, nutavad, unistavad ja armastavad. Peavad pidusid ja taplevad, kui tarvis.

Loki, Ello, Tralla, Anne-Mari, Kati, Inriid ja Maret Vaa on Nipernaadit oodanud. Nüüd tulebki mees, et küsida – kas kõik see, mida ta lahkelt kinkis, muutis nende maailma rikkamaks või paiskas nad pettumuse paekaldale?

Me kõik tahame olla paremad inimesed. Vähestel õnnestub, kuid sellepärast ei pea veel proovimata jätma.