Selle etenduse esimene reaktsioon oli “Vau!”. N-ö sõnatu visuaalteater mõjub alati kuidagi teistmoodi. Lavastaja, kunstnik ja näitleja panevad tavapäraste meelte asemel vaataja kujutlusvõime proovile. Rosita Raua äge kunstnikutöö, Daniil Zandbergi lavastus ja Taavi Tõnissoni super esitus andsid üsnagi arusaadavalt aimu sellest, kuidas tagasihoidlik kirjutaja uue sineli otsides muutub… ma ütleks… Loe edasi »